Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Mitmemärgiline festival

02.07.2014 | | Rubriik: Kirikuelu

XXVIII Tallinna rahvusvaheline orelifestival 31.07–10.08

Pealkirjaga viidatakse tähenduslikult vähemalt neljale meie orelikultuuri puutuvale daatumile. Olulisim ja mitmeti teistega põimuv neist on Hugo Lepnurme 100. sünniaastapäev. Orelipedagoogika sillas Homilius-Topman-Lepnurm on viimane talaks, mis kandis kodumaise oreliasjanduse läbi kõige raskemate aegade. Nüüd teevad ilma tema õpilased ja õpilaste õpilased, sest egas muidu kuuleks me festivalil viitteistkümmet oma kontsert­organisti!
Nad kõik on otseselt seotud küll väiksema, ent see-eest orelimaailma unikaalseima heliplaaditsükli 40. aastapäeva tähistamisega. Jutt on 33 LPst koosnevast sarjast «Eesti orelid», millist haaret mujal ei tunta.
Esimese kava – seejärel järgmised Rõuges, Kullamaal, Taageperas, Põltsamaal, Raplas ja Kadrinas – mängis Tallinna toomkirikus algatajana sisse professor ise. Sügava kummardusena maestrole jaotavad õpilased, õpilaste õpilased ja van Dijk nüüd sealsed orelid isekeskis ning esitavad tähelepanuavaldusena samad, Lepnurmelt plaatidele jäädvustatud lood.

Järgmine seos seisneb tõigas, et toomkiriku Ladegasti-Saueri instrument sai endale praeguse kõlavärvingu (peetakse suurepäraseks näiteks Regeri interpreteerimisel) samuti sajand tagasi, viisteist aastat tagasi lõpetati selle viimane suurremont. Mis oli taas üks Lepnurme initsiatiive.
Veel väärib märkimist, et 1974. a viidi Estonia kontserdisaalis läbi toonase Nõukogude Liidu suurim orelifoorum, kus osalesid virtuoosid meilt, Moskvast, Riiast, Vilniusest, Tbilisist ja Jerevanist. Nädal tipnes Eteri Mgabolišvili (orel), Lilian Semperi (klaver) ja löökpillide rühma esitatud Guillou’ «Colloque’iga». Sündmusest valmis Olav Neulandil ja Anton Mutil kopsakas telefilm «Orelitoonid», mille nimi võeti Anti Marguste spetsiaalselt selleks puhuks loodud oopuselt orelpillile ja sümfooniaorkestrile.
Ning lõpuks täitub 100 ka Tallinna Jaani kiriku Normanni-Terkmanni orelil. See on tüse instrument, millel 10. augustil mängib Lepnurme kunagine armsaim tudeng Piret Aidulo ja kus festivali ühe oodatuima kulminatsioonina kõlab ÕPETAJA kreedo – kantaat «Lunastus Kristuses».

Numbreid on juba palju saanud, aga et üritus kujuneb tõesti gigantseks, kirjutame neid veelgi juurde. Niisiis: ühtekokku oodatakse ligi veerandsaja orelikunstniku esinemisi, kontserte tuleb 40 – turistiderohkes Tallinnas 18 (Nigulistes, Jaanis ja toomkirikus), 3 Pärnus ja 11 üle maa kolmnurgas Iisaku-Taagepera-Kullamaa. Ja et tunamullust peale peetakse suure festivali «pojana» veel analoogi noortele, siis saavad hakkajamad neist keskpäeviti oma pooltunnid Toompeal ja Vabaduse platsi kõrval väärtpillidel, mis noortele kindlasti ergutav on.
Meisterorganiste raja tagant oodatakse kaheksat, meile siin hästi tuttavatena Peter van Dij­ki Hollandist, Bernhard Haa­si Saksamaalt (tema esimese kontserti järel siinmail 1990 kuulutas Tõnu Kaljuste: «Täna kuulsin geeniust!»), Edouard Oganessiani Pariisist ja Aivars Kalēijsi Riiast.
Uuemate või ka päris uute nimedena lähevad kroonikasse Guy Bovet Šveitsist, Johannes Sandner Saksamaalt, Hans Davidsson Rootsist ning tšehh Jaroslav Tuma – viimane erilisena selle poolest, et sünteesib taevaliku heli n-ö maise tantsukunstiga (Praha Rahvusballeti solist Adela Srncova).
Muid soliste on seekord vähe: vaid viiuldaja Mari-Liis Uibo, metsosopran Iris Oja, sopran Arete Teemets ja tenor Ott Indermitte, avatrompetid «Ärgake!» Vabaduse platsi kohal kuuluvad Avo Otsa trompetistuudiole. Kollektiividest teevad kaasa Tallinna Kammerorkester, Klaaspärlimäng Sinfonietta ja kammerkoor Collegium Musicale, sootuks iseseisva kava teeb nagu ikka ansambel Hortus Musicus.

Kõige muu kõrval tõstaks eripärastena esile 31. juuli – 1. augusti «Oreliöö Nigulistes» ja veel enne seda maratoni kl 20 Jaanis planeeritud ürituse «Oreli sisse minek». Kolmas aasta järjest toimuv «Oreliöö» algab päikeseloojangul ning lõpeb päikesetõusuga, igal täistunnil – ja neid on seitse – astub ette üks-kaks orelikunstnikku, järk-järgult avatakse siis kunstiteadlase Tarmo Saareti kommentaaride saatel ka kuulus Rhode kappaltar.
Jaanis aga minnakse tõepoolest s i s s e  – nimelt sonori abil orelisse endasse, et visuaalselt näha helide sünnimehhanismi. Lepnurme teemadel improviseerib selle ala suurmeister Toomas Trass, omaette oopus – ikka Lepnurmega seotud – on taas film Neulandilt – «Oreli sisse minek», ja jälle aastast 1974.
Küllap on nüüd juba aimu, et erinevat pakutakse küllaga – varabarokist tindimärja esiettekandeni Tõnu Kõrvitsalt. Ainuüksi eesti muusikatki kuuleme kolmeteistkümnelt heliloojalt, sealjuures populaarsemat Tobiaselt, A. Kapilt, Arrolt, Pärdilt jt, aga ka Topmanilt, kellest avalikkus ei teagi, et ka tema salamisi sahtlisse kirjutas, nüüd siis tehakse sahtel lahti.
Tõesti – nii või teisiti tuleb festivali spekter enneolematult avar, võimalikuks soovisid selle teha Eesti Kontsert koos sponsoritega PRIKE, Viru Keemia Grupp, kütusefirma Olerex, Silberauto, ERR ja kultuuriministeerium. Konkreetset teavet toimuvast (ja pääsmeid) saab Eesti Kontserdi piletikeskusest telefonil 614 7760 või e-postist info@concert.ee. Kohtumisteni!
Ivalo Randalu

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)