Esileht » Online » Online artiklid »

Missugune on gümnasistide usk

18.12.2015 | | Rubriik: Online artiklid

Mõistmaks tänapäeva globaliseeruvat maailma on usuline haridus kahtlemata oluline. Ka EELK peapiiskop Urmas Viilma kinnitas oma hiljutises advendikõnes, et nii mõnedki aktuaalsed probleemid tulenevad religioossest harimatusest.

Hugo Treffneri gümnaasiumis on pakutud usundiõpetust juba kakskümmend aastat. Et õpin reaalklassis, pole usundiõpetuse kursused mulle kohustuslikud, kuid silmaringi laiendamiseks otsustasin nendest siiski osa võtta. Usundiõpetuse (edasi UÕ) tundidest tekkis huvi ka Eesti usulise olukorra vastu, seetõttu otsustasin gümnaasiumi lõpetamiseks vajaliku uurimistöö teha sellel teemal. HTG-s oli juba varem koostatud uurimistöid õpilaste religioossuse kohta. Õpetaja Toomas Jürgenstein pakkus välja võimaluse läheneda minu uurimistöös pisut teise vaatenurga alt: uurida õpilaste usulisi vaateid pisut spetsiifilisemalt ning selgitada välja, kuidas UÕ mõjutab õpilaste usulisi seisukohti.

Varasemad uuringud

2013. aastal koostasid Toomas Jürgensteini juhendamisel uurimistöö Kaidi-Lisa Kivisalu ning Mari Liis Velner. Selles uurisid nad abituuriumis (12. kl) eri õppesuundade uskumusi eraldi. Kokku küsitleti 147 abiturienti: reaalharust 56, loodusharust 35 ja humanitaarharust 56 õpilast. Küsiti, missugune variant on usuliselt õpilasele kõige lähem. Vastusevariandid olid „Jumal”, „Kõrgemad jõud”, „Ei usu midagi” ning „Muu”. Kõige levinum uskumus küsitletud õpilaste seas oli usk kõrgemasse jõudu, mille oli valinud 48% humanitaarharu, 20% reaalharu ja 37% loodusharu õpilastest.

Edasi loe Õpetajate Lehest.

Tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb! (Lk 21:28)