Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Missugune muusika peaks kõlama kirikus

28.09.2007 | | Rubriik: Kultuurielu

Kirikukontsertide korraldamisega tegi paarkümmend aastat tagasi algust orelikunstnik Andres Uibo. Teoks sai esimene orelifestival. Aasta-aastalt on kirikud kontserdisaalina populaarsemaks muutunud. Nüüd käivad sealt läbi juba suvetuuritajad-superstaarid ja poplauljad oma plaate esitlemas. Kas kirikutel on oht muutuda kultuurimajade ja klubide aseaineks? Kas kirik on lihtsalt üks hea akustikaga, ilus ja madala üüriga saal? Missugune muusika peaks kõlama kirikus?
Image

Piret Aidulo
Piret Aidulo
Tuuliki Jürjo
Tuuliki Jürjo
Ene Pilliroog
Ene Pilliroog

Eesti Kirik kutsus kokku vestlusringi, et neid küsimusi arutada. Teatri- ja muusikaakadeemias said kokku orelikunstnik professor Andres Uibo, EELK Kirikumuusika Liidu juhatuse esimees, Tallinna Kaarli koguduse organist Piret Aidulo, Narva Aleksandri koguduse organist-muusikajuht Tuuliki Jürjo ja muusikateadlane Ene Pilliroog.
Appi tuleb praostkonna muusikasekretär
Andres Uibo: Meil ei ole päris läbi räägitud, missugune muusika sobib kirikusse, on väga palju arvamusi, ka kogudustes ja õpetajatel puudub üksmeel. Tänase diskussiooni eesmärgiks on luua mingi selgus ja panna piirid kirikusse sobivale muusikale. Kiriku eesmärk on jumalasõna kuulutamine ja muu tegevus ei tohi esile kerkida. Küsimus ei ole muusika esitamise viisis, vaid sõnumis. Tekst peab olema selgelt vaimulik, muud kriteeriumi olla ei saagi.
Tuuliki Jürjo: Narvas on nii, et kõik, mis kirikus toimub, see ka sinna sobib. Me valime ise muusika. On esinejaid, kelle puhul ei olegi vaja repertuaari kohta küsida. Kui vaja, küsin kava ja otsustan, kas sobib või ei. Minu meelest on siin probleem koguduste oskamatuses kontserte korraldada. Reglementeerimata on see, kes lubab ja valib kontserte, kui puudub pädev muusikajuht. Koguduse õpetaja ei peakski sellega tegelema. Ja alati võib Kirikumuusika Liidu poole pöörduda, kui ise ei oska otsustada.
Piret Aidulo: Ma ei teagi, kas sellise küsimusega on meie poole pöördutud. On ju olemas ka praostkondade muusikasekretärid. Igas praostkonnas on juhtiv muusik, kelle käest saab nõu küsida. Oma kogemuse põhjal ütlen, et vahel, kui mina keelan, siis minnakse õpetaja jutule, kes lubab. Ka vastupidist võib juhtuda.
Ene Pilliroog: Kirikusse sobib igasugune religioosne muusika. Määravaks ei ole siinjuures üldse muusikastiil, vaid «laulgem Jumalale kiitust kõigi pillikeeltega ja kõigi lauluhäältega!». Ampluaa on lai: alates väga kaugetest aegadest tänapäevani välja. Kuid igaüks, kel tekib mõte esineda kirikus, võiks vastata enne järgmistele küsimustele: missugune on minu suhtumine religiooni, kas see suhtumine väljendub minu loomingus, kas ma soovin oma loominguga muuta midagi kuulajates? Religioossus on interpreedi ja tema programmi puhul kõige olulisem – kas ta pühendab oma esinemise tänuks Jumalale või tuleb lihtsalt kirikusse kontserti andma.  
Euroopas ei tehta kirikutes tuure
Andres Uibo: Kiriku kontserttuure, nagu neid meil tehakse, ei tunta mitte kuskil mujal Euroopas. Kirikutes ei tehta tuure. Kui ajalehes seisab, et mingi tuur lõpeb kirikus, või Jaani kiriku kõrval on suur plakat, et superstaar jõuab Jaani kirikusse, siis on asi väga kuri. See on kiriku labastamine. Ja see on väga ohtlik tendents. Ühel päeval võime nii jõuda sinnamaani, et õpetaja hakkab Piibli asemel hoopis Kalevipoja (mis on ju superteos!) teemal jutlustama.
Teha kontserte selle mõttega, et ehk tulevad kuulajad hiljem ka jumalateenistusele, ei ole mõttekas. Ka Sõnajalad andsid tuhandetele kontserte, kuhu nad siis nüüd jäänud on? kirikutes nad küll ei käi!
Piret Aidulo: See peaks küll väga karismaatiline tüüp olema, kes suudaks ühe korra järel panna inimesed kirikusse tulema.
Andres Uibo: Kirik muutus suvel superstaari saate väljundiks ja seda kirik olla ei tohi. Niisugustest asjadest peab kõrvale jääma.  
Tuuliki Jürjo: Keegi ju ei sunni tuuritajatele kiriku ust lahti tegema. See on ainult koguduse otsustada.
Andres Uibo: Olen esinenud korduvalt Itaalias. Sinna tuleb oma kava saata aasta varem, Vatikani isegi kaks aastat varem, siis otsustatakse, kas su kava sobib kirikusse. Tallinna Toomkirikusse tuleb samuti kava aegsasti ette saata. Eriti oluline on see laulutekstide puhul.  
Maailma muusikarepertuaaris on tohutult vaimulikku muusikat. Kuid näiteks Bachi mittevaimulikku muusikat omal ajal kirikus ei esitatud. Tänapäevalgi kirjutatakse palju vaimulikku repertuaari. Suvetuuri võiks ju teha näiteks Arvo Pärdi vaimulikust muusikast. Mulle meeldib Ruja muusika, aga kirikusse see ei kõlba. Kirikus ei ole Ruja maailm, seal on Issanda maailm.
Ene Pilliroog: Interpreeti toetab sageli sponsor. Muusik teeb oma kontserdi ära ja kaob kirikust, tihti isegi küünlaraha maksmata. Inimene on tuuri peal ja kirikust pole tal asjagi.
Oluline on täpne leping
Tuuliki Jürjo: Korraldajana püstitaksin nõude, et kõigiga tuleb sõlmida kontserttegevust reguleeriv rendileping. Meie kirikus on alati täpsed rendilepingud esinejatega sõlmitud ja mingeid probleeme ei tekigi. Isegi see, et õpetaja loeb kontserdi alguses piibliteksti, tuleb rendilepinguga sätestada.
Piret Aidulo: Lepingute sõlmimine on väga oluline. See välistab hilisemad üllatused nii kava kui rahaliste suhete osas. Heategevuskontsertide puhul võib muidugi erandeid teha, kuid see on koguduse otsustada.
Esinejad istuvad sõna otseses mõttes vahel ka kogudusele pähe. Näiteks üks väike maakogudus sai ajakirjanduse kaudu teada, et nende kirikus tuleb kontsert. Kui siis kontserdi korraldajaga ühendust võeti, saadi alustuseks sõimata, et nad üldse kiriku rentimise raha julgevad küsida. Selline kontserdi korraldaja ei peaks küll kirikutes tuure tegema. Tuuritajad võib-olla ei tule selle peale, et võiks ka mõne vaimuliku laulu ära õppida. Teiseks – tulla kirikusse fonogrammiga esinema on ikka äärmine koonerdamine.
Tuuliki Jürjo: Kui lauljale on tähtis kirik kui koht, kus oma laule laulda ja plaate esitleda, siis on tegu ka lumepalliefektiga, et kui kõik käivad kirikus esinemas, siis pean ka mina seda tegema.
Kirikus ei kiideta mitte kedagi peale Jumala
Andres Uibo: Kirikus ei saa teha mingeid tuure, see mõiste on üdini vale. Kirik on Issanda kiitmiseks ja me peame arvestama, et kirikus ei kiideta mitte kedagi peale Issanda. Kui ma lähen kellegi sünnipäevale, siis ma ei hakka seal ju kedagi kolmandat kiitma, ikka sünnipäevalast. Eestimaal on külluses kohti, kus esineda, kirikud on väiksem osa sellest ja need on tehtud Issanda kiitmiseks. See on tegelikult lihtne ja selge asi.
Piret Aidulo: Meil on küllalt ilusaid kultuurimaju. Olen olnud vaimuliku muusika kontsertidel nii kirikutes kui kultuurimajades. Rahvas tuleb igale poole, talvel kultuurimajja meelsaminigi, sest seal on soojem. Miks ei võiks kohalik kirikuõpetaja aidata mõnel esinejal hoopis kultuurimajaga kontakti leida ja tulla ka ise sinna kontserdile.
Ene Pilliroog: Me ei taha öelda, et ärge tulge kirikusse kontserte andma. Tahame vaid, et kirikukontserdid oleksid vaimse ja religioosse suunitlusega nii muusika kui ka tegija poolt, et kirikus ei kõlaks muusika, mis sobib klubisse ja muusikakooli saali.
Andres Uibo: Maailm väärtustab tänapäeval puhta stiili asju, keegi ei pane endale nelja erinevat toitu taldrikule. Hinnatakse igaüht eraldi, olgu siis tegu McDonaldsi või Gloria restoraniga. Kui kirikus hakatakse igasuguseid asju tegema, siis osa inimesi jääb sealt lihtsalt kõrvale. Nad ei saa enam aru, mille poolest kirik erineb kultuurimajast või klubist.  
Kirik ei ole tuuriväljund
Piret Aidulo: Õpetajad peaksid omavahel mängureeglites kokku leppima, et ei juhtuks nii, et kontserdikorraldajad saavad üht teise vastu välja mängida. Näiteks kasutatakse ära, et mõnes kirikus ei küsitagi kava enne näha.
Andres Uibo: Kiriku uksed on avatud kõigile, kellel on öelda oma sõnum, mis sinna hoonesse ka sobib. Õpetaja ja muusikajuht peavad ikka suutma sikke lammastest eristada. Kirikus ei käida iseennast esitlemas, see ei ole tuuriväljund. Alati on teretulnud uue vaimuliku muusika kirjutamine. Väljastpoolt kirikut tulevad esinejad peaksid oma kava vähemalt pool aastat enne esitama. Miks ei võiks asju otsustada pädev komisjon kas konsistooriumi või Kirikumuusika Liidu juures.

Üles märkinud
Tiiu Pikkur

ARVAMUS
Tallinna Jaani koguduse õpetaja praost Jaan Tammsalu:
Ei piisa sellest, kui küsime telefonitsi kontserti kirikusse pakkuvalt tegelaselt, kas muusika ikka kirikusse sobib. Loomulikult saame vastuseks «jah». Muusikutele tuleb rääkida, milline on kirikusse sobiv muusika.
Paraku oskan palju paremini vastata küsimusele, milline muusika kirikusse ei sobi. Kui häbenen enne mõnd kontserti alguspalvet tegema minna, siis tean, et see kontsert poleks pidanud kirikus olema. Kahjuks on vahel nii, et kontserdi mittesobivus selgub alles kirikus.
Kirikutes, kus inimestel pea iga päev võimalik osa saada palvustest, piiblitundidest, jumalateenistustest ja paljudest kontsertidest, ning kirikutes, kus vaid kord kuus jumalateenistust peetakse, võiks ka kontsertide puhul kasutada veidi erinevaid mõõdunööre.
Ligi neljakümnest Jaani kirikus olnud suvekontserdist olen ma suurema osa puhul tundnud rõõmu. Vaid viis panid muusikuid ja korraldajaid õpetama ja korrale kutsuma. Meie lubamise piire proovitakse väga võimsalt. Helistati suurest firmast ja küsiti, kas võiks kirikus teha moe-sõud. Teil ju seal igasuguseid kontserte!

Pärnu Eliisabeti koguduse peaorganist Jaanus Torrim:
Muusika, millel on tekstiline sõnum ja mis ei ole vaimulik, ei sobi kirikusse. Puhas muusika, mille pealkiri viitab mingile ilmalikule seosele, nt «Zombi ja tema laps» või midagi taolist, ei sobi samuti kirikusse. 
Meie lähtume eelkõige sellest, kas esitatav kontsert on kiriku üldiste tõekspidamistega kooskõlas. Samuti arvestame kohalikke traditsioone, sest Eliisabeti kirik on armastatud kontserdipaik. Eelkõige aga lähtume sellest, kas kontserdil esitatav sõnum paneb inimesi mõtlema Jumalale või suunab pilgu esitajale ja esitatavale muusikale.

Märjamaa koguduse õpetaja Illimar Toomet (veebilehel Meie Kirik):
Politseiamet ei saa lubada, et vilkuritega sinivalge auto sõidaks laupäeviti taksot. Pank ei luba oma teenindussaalist teha nädalavahetuseks kasiinot. Hoides kirikuruumi pühadust, kinnitame oma kuulutuse tõsiseltvõetavust.

11 Kommentaari artiklile “Missugune muusika peaks kõlama kirikus”

  1. Külaline ütleb:

    Ilmikud või vaimulikud esinejad, selles pole ju küsimus. Kirikus esitatakse muusikat, mis on Jumalale kiituseks ja ülistuseks. Kodumaa-armastusest, inimestevahelistest suhetest jm esitamiseks on palju erinevaid saale ja lavasid. Sellel suvel tundus juba, et kirikud lähevad väga libedale teele ja odava kuulsuse ja populaarsuse otsingule, lubades esineda igaühel, kelle nimi on tuntud, kuid kelle repertuaarist ei tehtud numbrit.
    Tänu, et Eesti Kirikumuusika juhtivad tegelased sel teemal lõpuks sõna võtsid.

  2. Külaline ütleb:

    ma mõtlen siin neid muusikuid, kes ei esita vaimulikku muusikat või kelle muusika ei haaku vaimuliku kontekstiga.

  3. Külaline ütleb:

    Tegelt, Itaalias 1 aasta varem ei nõuta kava, vaid siis ehk suured katedraalid on sellise nõude sisse viinud. Eestis võib koguduses olla küll hea ettevalmistusega kirikumuusik, kuid kontserdiga pannakse ikkagi mööda õpetaja otsustega, kui ta ikka mingit jampsi oma kirikusse tahab, siis koguduse organisti sõna ei loe miskit.

  4. Külaline ütleb:

    A.Uibol täitsa õigus. Itaalias hoitakse ilmikmuusikud kõigest väest eemale ja tõesti kontrollitakse repertuaar eelnevalt üle. Sellist jama ja sousti nagu eestis – unustage ära!

  5. Külaline ütleb:

    Olgu seal Itaalias kuidas on, ise pole seal känud, kuid arvan, et nö \”ilmikmuusikud\” tohivad ja ka peavad esinema kirikukontsetidega. Ainus kriteerium, et esitatakse muusikat, mis edastab kiitust Jumalale oma olemuselt ja sisu poolest. Itaalia on katoliiklik ja sellepärast seal selgelt tehakse vahet nö ilmikute ja kirikutegelaste vahel, ja need on preestrid ja mungad, nunnad. Kõik ülejäänud, sealhulgas ka kirikmuusikud- on ilmikud. Palun sellest aru saada. Tuleb eelneva kommentaari järgi,välja siis, et muusikad tohivad esitada Itaalias AINULT PREESTRID JA MUNGAD!? See on küll täijelik jama…

  6. Külaline ütleb:

    Jah, olen küll täitsa nõus, et kirikus peab kõlama muusika, mis kannab endas sõnumit Jumalast, kuid paraku kahjuks meie kirikumuusikute ettevalmistus enamasti annab soovida. Tulevadki kirikutesse esinema nn ilmikmuusikud. Samas nii autoritaarset kirikujuhtimist, nagu katoliiklikus Itaalias küll ei tahaks, kus aasta varem peab kontserdi kavast teatama.

  7. Külaline ütleb:

    Jah, eks ka seda juhtub. Koguduseõpetaja peab küll nõu pidama kirikumuusikuga ja mitte tegutsema omavoliliselt. Üldse olen sellisel arvamusel, et õpetajad tehku oma tööd kutsumuse järgi, mida nad (loodan ehk hästi tunnevad ja oskavad)- teenigu Jumalat sõnaga. Kirikumuusikud aga oma tööd samuti teenigu Jumalat muusikaga! Vahest tundub, et õpetajad liiga palju tahavad muusiku töösse sekkuda ja oma võimu näidata.

  8. Külaline ütleb:

    Ma ei ole piisavalt kursis, aga kas karmimat joont ajades ei hakka mitte avalikkus vinguma, et riik annab raha kiriku remondiks, aga kirik ei luba oma \”saali\” kasutada…? Justkui meenuks mõne aasta tagant paar sellist pommuudist ajakirjandusest. Ja minu meelest hakkasid kirikud just pärast neid suure kella külge pandud keeldumisi edaspidi kõike lubama. Nähtavasti oleks tulnud juba siis selge seisukoht võtta ja kasutada võimalust seda seisukohta avalikkusele tutvustada. Ma ei mäleta kahjuks, mis esinejates ja üritustes tookord asi oli.

  9. Külaline ütleb:

    Tegelikult, kui tullakse esinema kirkusse nö vljaspoolt, viisakas oleks kirikumuusikule (ja kui sellist koguduses ei ole) ka koguduse õpetajale esitada kontserdi kava ikka mõni aeg enne kontserti loomulikult mitte aasta varem, nagu on väidetud allpool tehakse Itaalias. Kuid samas ma olen ka kirikus autoretaarse juhtimise vastu, et näiteks üks on väitnud, et luterlikus kirikus näiteks Ave Maria`t ei sobi esitada. See on samuti nonsens.

  10. Külaline ütleb:

    Eestis olles, küsisin Võnnus alati enne kava näha. Vahest aga, kui olin pikemat aega ära, lipsas selja tagant nii mõnigi esineja ilma kava kontrollita läbi. Juhtus siis ükskord nii, et esines UR2KAM, kes esitas kirikus sh. ka sellise laulu nagu \”Paula, sul on poisipea.\” On see siis normaalne või? Ka Rannap, ta esitab enne oma kava, aga kontserdi lõpetab ikkagi Ruja softiga, pealegi on talle tähtsam hoopis näitlemine.

  11. Külaline ütleb:

    Sarnane olukord oli, kui salvestati saade Laulge kaasa, mis toimus Nõo kirikus. Siis oli ka palju poleemikat selleb pärast.Oli vist üks laul,kus olid taolised sõnad:\”Käi põrgu ratsanik…\” Mõni arvas, et just selliseid laule peabki kirikus esitama, et siis saab noori meelitada… Noh, nii moodi arvan, et pole vaja kedagi kirikusse meelitada.

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)