Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

MISSIO LÄÄNEMAAL

17.08.2011 | | Rubriik: Kirikuelu

Tere tulemast missio tänunädalale

Jeesus Kristus on seesama eile ja täna ja igavesti!  Heebrea 13:8
Head sõbrad! Tere tulemast missio tänunädalale Läänemaale! Meil seisavad ees huvitavad päevad: kohtumised kogudustes, eriilmelised jumalateenistused ja kontserdid, konverents, lauluraamatu ühine läbilaulmine, laste- ja noorteüritused ning palju muud. Ühtekokku sadakond üritust 10 päeva jooksul!
Me elame muutuvas maailmas, iga minut toob teateid laiast ilmast. Osa on rõõmustavad, osa hirmutavad, aga et suur osa neist sõnumeist ei puuduta meid, laseme nad lihtsalt endast mööda. Me kuuleme palju ja kuulame vähe. Küllap ongi tänapäeva infotulvas elavale inimesele üks raskemaid ülesandeid eristada müra ja informatsiooni. Õigeaegsest ja asjalikust informatsioonist sõltub suuremal või vähemal määral nii minu kui ka terve maailma elu ja eksistents. Missio sõnum ei ole meie arvates müra, vaid eluks vajalik teave. Kiriku kuulutus on ürgvana ning samal ajal igal hetkel uus ja värske. Kirik kannab endas inimkonna püsiväärtusi ja õpetab meid elama mitte vanade ja aegunud tõekspidamiste järgi, vaid elavas ühenduses loova, lunastava ja pühitseva Jumalaga.
Oleme pealkirjastanud tänunädala «LAUL ja VABADUS». Tahame kutsuda üles LAULUGA tänama Jumalat vabaduse ime eest ja meenutama laulva revolutsiooni pöördelisi sündmusi pool inimpõlve tagasi. Teiseks soovime üheskoos arutleda selle üle, kuhu oleme jõudnud ja kuhu tahame edasi minna. Neil, kes on üle kahekümne viie, on esimesest missiost ja laulvast revolutsioonist oma, isiklikud mälestused. Noored, kes on sündinud juba vabas Eestis ega kujuta isegi ette nõukogude aja paineid, peavad praegust elu ühtses piirideta Euroopas täiesti loomulikuks.
VABADUS on meie jaoks võimalus elada Jumala lapsena, teenides ja armastades. «Vabaduseks on Kristus meid vabastanud. Püsige siis selles ja ärge laske endid jälle panna orjaikkesse!» (Gl 5:1) kirjutab püha Paulus. Olulised on nii poliitiline vabadus kui ka vaimne vabadus. Poliitiline vabadus üksinda võib viia meid Jumalast kaugele, aga kristliku arusaamaga ühendatuna annab see meile õiguse ja võimaluse teenivaks armastuseks.  Õnnistussooviga
Tiit Salumäe,
EELK Lääne praost

Julgustatud elama
Kalevi Lehtinen Soome Rahvamisjoni suvepäevadel Seinäjoel 1. juulil. Oli oodatud esinema ka Haapsallu käesolevatele missiopäevadele. Philippe Guessaz
On olukordi, kus me vajame julgustust, sest me ei valitse oma elu üle. Aga me ei valitsegi oma elu. Nagu ütles Jee­sus, ei suuda me sentimeetritki oma pikkusele lisada, oma südant muuta. Elu on suurem kui meie. Vajame midagi suuremat kui meie ise, mis annaks meile julgust elamiseks ja ka Jeesusest tunnistamiseks.
Julgustust vajasid juba Vana Testamendi prohvetid. Näiteks Jeremijale ütles Issand: «Ära ütle: ma olen noor, vaid mine kõikjale, kuhu ma sind läkitan, ja räägi kõike, mida ma sind käsin» (Jr 1:7). Me vajame julgustust, et olla Jeesuse esindajad. See on tähtis, sest Jeesus kutsub iga inimest olema tema suursaadik siin maailmas. Nagu ütleb Paulus: «Meie oleme nüüd Kristuse käskjalad, otsekui Jumal ise julgustaks meie kaudu. Me palume Kristuse asemel: Andke endid lepitada Jumalaga!» (2Kr 5:20).
Me vajame julgustust, sest oleme kartlikud. Mooses julgustas Joosuat: «Issand ise käib su ees, tema on sinuga, tema ei lahku sinust ega jäta sind maha. Ära karda ega kohku!» (5Ms 31:8) Jumal on suurem kui maailm või hirm või masendus. Jumala vägi on suurem kui vaenlaste oma. Issand ütleb: «Ära karda, sest ma olen sind lunastanud, ma olen sind nimepidi kutsunud, sa oled minu päralt» (Js 43:1).
Paljud meist on masendunud. Tundub, nagu ei läheks mitte kellelgi hästi. Jeesus ütleb: «Ja päikeses ja kuus ja tähtedes on siis tunnustähti ja maa peal on rahvastel kitsikus ja nõutus merekohina ja veevoogude pärast. Inimesed jäävad hingetuks maailma peale tulevate sündmuste kartuses ja ootuses, sest taeva vägesid kõigutatakse.» (Lk 21:25–26)
Just nüüd, kui toimuvad tuumakatastroofid, möllavad tsunamid, ähvardavad eurokriisid, käivad sõjad, võime julgelt tõsta pea, teades, et meie lunastus läheneb. Me ei tea, mis meid veel ees ootab, aga me teame, kes on tulemas. Inimese Poja tuleku ootus annab meile lootust meie kitsikuses. Jeesus rääkis seda selleks, et meil oleks rahu temas.
Julgustus on mõeldud ka neile, kes kannatavad. Ilmutusteraamatus ütleb Jeesus: «Ära karda seda, mida sul tuleb kannatada! Ennäe, kurat heidab mõned teie seast vangi, et teid läbi katsutaks, ning teil on viletsust kümme päeva. Ole ustav surmani, ja ma annan sulle elupärja!» (Ilm 2:10) Kristus on suurem, kui mis tahes kannatused.
Jeesus on üle ka nõudmisest ja seadustest. Kümme käsku, ühiskonna, suhete, töö ja meie enese seatud nõudmised – Kristus on lunastanud meid seaduse alt. Seaduse asemel oleme saanud julguse minna Jumala ette. Me pole orjad, vaid Jumala lapsed. Ning Jumalale kõlbamiseks ei pea me mingeid nõudmisi täitma. Kõlbame Jumalale ebatäiuslikena. Luther on öelnud, et toimub vahetuskaup: inimene annab Jumalale seda, mida Jumalal pole – oma patu, ja Jumal annab inimesele selle, mis temal puudub – pühaduse.
Kristus on suurem kui meie patt. Ta tuli patuste juurde ja lepitas ristil meie patud. «See on täidetud» tähendas seda, et meie karistus on kantud. Enam ei lähe keegi hukatusse sellepärast, et ta on patune. Hukatusse lähevad need, kellele ei kõlba Jeesus ja kes ei võta teda vastu. Patusele inimesele avati uks Jumala juurde. Patt on võidetud!
Jumal on suurem kui kõik need väljakutsed, mille ees seisame. Kui Jeesus kõndis mööda tormist vett, võis seda teha ka Peetrus. Kuid niipea, kui ta pilk pöördus Jeesuselt ära, hakkas ta vee alla vajuma. Tõelised ebaõnnestujad olid siiski need üksteist jüngrit, kes paadis istusid ega astunud ususammu. Oluline on astuda välja oma turvalisuse tsoonist. Nii saame elada elu, mis meid kasvatab, et võiksime muutuda ja uueneda. Usk näeb Jumala võimalusi.
Meil on luba tuua oma haigused ja puudused Jumala ette. Kõigist haigustest ei tervendata. On haigusi, mis on Jumala tööriistad, mõne tähendus ei avane meile kunagi. Oluline on Jeesuse ligiolu, kui ainult julgeme paluda: «Sinu tahtmine sündigu.» Peamine ei ole enam haigus, vaid Jeesuse ligiolu. Jeesus äratas surnuist Naini lese poja, Jairuse tütre, Laatsaruse – ta on surmastki üle.
Jeesus on suurem ka meie südamest, meie tunnetest ja kogemustest. Meie kindlus, et oleme Jumala lapsed, ei saa tugineda neil – tunded petavad, kogemusi võib mitmeti tõlgendada ning ka südametunnistust ei saa usaldada. Meie päästmine sõltub üksnes sellest, mida Jumal ütleb. Arm on vankumatu alus. Julgustan sind võtma Jeesuselt vastu, mida tema tahab anda, ja tänuga talle andma võimalikult palju oma elust. Nii sünnib armastussuhe, mis kannab.
Palume: Issand Jeesus, täname sind selle eest, et sinul on elu sõnad. Sina valitsed ajaloo ja meie elu üle. Tahame end anda turvaliselt sinu kätte ja astuda julgustatuina ellu. Tänu ja ülistus. Aamen.
Kalevi Lehtinen
Kalevi Lehtineni jutlus 19. juunil 2011 Soome Rahva Piibliseltsi suvepäevadel Ikaalises.

Kalevi Lauri Tapio Lehtinen
Sündis Helsingis 1. jaanuaril 1936.
Ordineeriti pastoriks 1964, asus tööle Soome Rahva Piibliseltsis, algul noorte evangelistina, hiljem õpilastöö juhina.
Aastal 1972 asus Saksamaale Campus Crusade for Christ (Agape Euroopa) teenistusse.
Evangelist, praost, missiote korraldaja, koolitaja.
Kukkus tervisejooksu ajal oma kodukohas Saksamaal Kanternis, suri kaks päeva hiljem, 17. juulil.

Vabadus saabus Eestisse koos missioga
20 aasta tagune foto, kus äratuntavad paremalt esimene Ilmar Kiviloo (praegu arhidiakon Justinus Kiviloo) ja paremalt neljas Heino Noor. Eesti Kirikus 5. septembril 1991. aastal avaldatud pilt on artikli juures, kus Joel Luhamets annab ülevaate Tallinnas pressikonverentsiga alanud ja Haapsalus ning Pärnus jätkunud missio­üritustest. Eesti Kiriku arhiiv
Unistus, et ka Eestis saaksid toimuma missiod, sai alguse vestlustest Leevi Reinaruga, kes tutvus 1990. aastal Jyväskylä missioga.
Soomes oli tol ajal välja kujunenud evangeeliumitöö suurkoosolekute ja koolituste vormis. Evangeeliumi teemat sooviti tõstatada ka Eestis. Missio vormi sobivus tekitas Eestis esialgu kahtlusi, kuid Kalevi Lehtineni Leningradi missio suur menu andis julgust. Nõukogude Liidus valitses siiski keeruline olukord ja Tallinnas üritati ettevalmistusi teha vaikselt. Linn oli osaliselt pimendatud, tee Toompeale kaitstud kivirahnudega. Inimesi oli kutsutud olukorra eest palvetama.
Reisikaaslaseks uus Testament
Peapiiskop Kuno Pajula suhtus missiosse soosivalt, aga soovitas küsida ka koguduste õpetajate seisukohti. Viimased ei pidanud olukorda sobivaks. Võimalik, et kogu idee tundus luterlusekauge. Veider sõna «missio» tekitas segadust ka Linnahallis, mida soovisime koosolekuteks kasutada. Siin arvati nimelt, et plaanime korraldada Miss Estonia konkurssi.
Olukord lahenes, kui Tiit Salumäe ja Andres Põder kutsusid missio Lääne ja Pärnu praostkonda. Siin oldi juba tuttavad Soome Rahva Piibliseltsi korraldatud koolitustega ja missiol olid valmis kaasa lööma paljud koguduseliikmed.
Kui kolm päeva kestev missio 30. augustil 1991 algas, sai see teoks juba iseseisvas Eestis. Meie rõõmuks oli päev varem Soome taastanud diplomaatilised suhted Eestiga ning tunnustanud Eesti iseseisvust. Õhkkond oli lootusrikas ja teotahteline. Kogudused olid plahvatuslikult kasvanud, vaimutoitu oli hädasti vaja!
«See on sulle!», tõotasid ürituste kutsed. Asi ei puudutanud mitte ainult Pärnu ja Haapsalu elanikke, vaid missiost said osa isegi Haapsalust lahkuma valmistuvad Nõukogude sõdurid. Neile korraldati kontsert, mille lõpus jagati meestele reisikaaslasteks Uued Testamendid.
Võeti enam kui 10 000 kõnet
Kogudused said hakkama uskumatuga: laiali jaotati 55 000 missio lehte ning tehti rohkem kui 10 000 telefonikõnet, et inimesi osalema kutsuda. Praostkonnas peeti 30 üritust, Jumala sõna jagasid peapiiskop Pajula, kohalikud pastorid ja koguduste ilmikliikmed. Soomest olid kõnelejateks Kalevi Lehtinen ja Jorma Kalajoki. Muusikalist külakosti pakkusid ansambel Exit, kvatrett Logos ja Jukka Salminen, lastele esines nukuteater Valkovilla.
Üheks missio olulisemaks väljakutseks oli julgustada inimesi vastutust võtma. Haapsalu praosti Tiit Salumäe hinnangul valitses komme hoida pastoreid liigselt esiplaanil, nii et koguduste liikmed pelgasid neile kanna peale astuda. Salumäe tunnistas Soome kristlikule ajalehele Sana, et sellist tava on soov muuta.
Missio Läänemaa ajastatus osutus sobivaks. Dr Heino Noore hinnangul mõjus see eestlastele tervendavalt. Iseseisvusliikumine oli andnud inimestele lootust, aga seejärel oli maad võtmas masendus. Missio nähtavalolek ühiskonnas, eriti selle muusikaosa, andis lootusrikkust ja usku edasiseks. Noore sõnul oli tegu väga olulise sündmusega, mis aitas eestlastel sisemiselt puhastuda. 
Matti Kolehmainen
Autor oli 1991. a missio ajal Soome Rahva Piibliseltsi Eesti töö koordinaator ja missio toimkonna üks juhtidest.

Misjonitöö tänases Eestis
Nelja Tuule ristirännak on üks misjonitöö vormidest, mille juurde käib inimestega suhtlemine ja pühitsetud vee jagamine. Nii nagu 2009. aastal jagati Haapsalu piiskopilinnuses vett, tehakse seda ka sel aastal missio ajal.  Kirsti Malmi
Oleme auväärselt pika kristliku traditsiooniga maa ja misjonitraditsiooniga kirik. Üle 200 aasta tagasi läks Eestist teele teadaolevalt esimene misjonär Gustav Reinhold Nyländer, kes Sierra Leones hakkas täitma Kristuse käsku: viia sõnum lunastusest kõigile rahvastele.
Misjonikeskuse seinal ripub märtermisjonär Evald Oviiri portree, kes asus noore mehena õppima misjonäriks Leip­zigis. Ta pidi kulutama palju raha ja nägema tõsist vaeva, et viie aasta pärast lõpetada misjonikursus ja asuda tööle Tansaaniasse. Olles saanud seal oma kutsumusele pühenduda vaid poolteist aastat, tapeti ta 1896. aastal kohaliku hõimu sõjameeste poolt.
Sellele vastukaaluks asus Eestist misjonäriks õppima veel kümme noort meest, kellest kaks jõudsid ka misjonipõllule Evald Oviiri tööd jätkama.
Põlvkond on kadumas
Mis peitus nende noorte hinges, et nad olid valmis jätma koduse keskkonna ning asuma kaugete maade taha mitte tulu saama, vaid kaasinimesi teenima? Siin on väärtushinnangute üle mõtlemise koht tänapäeva majandust kummardavale ja üha enesekesksemaks kujunevale põlvkonnale.
Kristliku kogukonna ülesanne on jätkata kuulutustööd seni, kuni Issand Jeesus Kristus tuleb taas. Rõõmustame, et okupatsiooniaeg ei suutnud kiriku kuulutustööd täielikult peatada, kuigi kanname endas kannatuste haavu ja ristitud eestlasi on alles jäänud vaid 20%. Tugevat ristiusu traditsiooni kandev põlvkond on kadumas ja üha tõsisemalt kerkib meie ette küsimus, kuidas kasvatada Jumalat ja inimesi siduvasse osadusse uut põlvkonda.
Elu toetavate väärtushinnangute kasvatamine ei toimu iseenesest, vaid see vajab tõsist tööd. Soovin, et me sama julgelt kui kannatava kiriku olukorras otsiksime tänapäevalgi uusi võimalusi, kuidas Jeesuse Kristuse armastavat ja ennastohverdavat olemust temast võõrandunud inimestele tõhusamalt tutvustada.
Üleilmne kiriku töö
Selleks ei saa me mööda küsimusest: millised on misjoniülesande alused Piibli ja kiriku traditsiooni kohaselt? Milline oli kirikut ja selle misjonit mõjutanud lähiajalugu Eestis ja kuidas me kaotustest paraneda suudame? Milline on meie praegune tegevuskeskkond ja millisena tahame näha oma tööd kümne või kahekümne aasta pärast?
Tööd plaanides küsitakse alati eelarvet. Kirikutöös on majanduslikust olukorrast, millega tuleb arvestada, olulisemad inimesed, iga koguduseliige. Meil pole küll palju raha, aga on kümned tuhanded eestlased, koguduseliikmed! Ka Jeesus alustas oma siiamaani edukalt toimivat tööd vähese järgijate hulgaga.
Kaasaja rahvusvahelistes kokkulepetes mõistetakse kiriku misjonitööd kui osalemist üleilmses kolmainu Jumala misjonis. Meilgi pole alust keskenduda vaid oma elu parandamisele, vaid me peame leidma oma koha üleilmse kiriku töös.
Misjoni tuum
Lähtume sellest, et Jumala töös on kesksel kohal Kristuse läkitamine maailma, tema inimeseks saamine, lepitustöö ristil ja võidukas surnuist ülestõusmine. Misjoni tuum ongi hea uudis sellest, et inimese patt on andeks antud, surm on võidetud ja inimest ootab igavene elu koos Jumalaga.
Jumala misjon siin maailmas lõpeb Kristuse teise tulemisega, mil Jumal on tõotanud luua uue taeva ja maa. Me ei oota siis pessimistlikult kõige lõppemist, vaid pigem talitame elujaatavalt Martin Lutheri sõnade järgi: isegi kui homme on lõpp, siis täna ma istutan õunapuu.
Kiriku misjonitegevuse kavandamisel ja hindamisel on vaja arvestada, et Kristus tuli inimest uuesti sünnitama, raisku läinud maailmale muutust tooma. Muutust taotledes pole abi kõikjal laiutava, nimetuks jääva süsteemi vastu võitlemisest. Hoopis konkreetses inimeses peab toimuma uueks saamise ime. Misjonitööst saab rääkida siis, kui kohtame inimest, kui temaga suhtleme, mitte ei vaiki, ei ehita enda ümber müüri. 
Kristuse järgija
Jumal ja jumalatu saavad taaskohtuda eelkõige Jumalaga elavas suhtes oleva inimese kaudu. Selline kristlane saab pakkuda Kristuse järgimist kui parimat võimalust elada tõelist, eesmärgipärast elu. See tähendab jätkuvat uuenemist usus ja teenimises nii üksikinimese kui terve koguduse jaoks.
Kõnetades kirikust väljaspool olevaid inimesi, saab kirik oma unikaalse jumalasuhte kaudu tervet maailma uuendada. Selleks peavad kiriku liikmed õppima usaldama end Jumala juhtimise alla, sest usku ei saa edasi anda inimliku kõneosavuse teel, vaid selle saab kinkida üksnes Jumal ise.
Igat inimest on kutsutud elama ustavuses Jumala eluandvale sõnale ja selle edasiandmisele. Kogudus ei või hüljata seda ainulaadset andi, mille Jumal talle pühakirja näol kinkinud on. Jumalat mitte tunda tahtva maailma keskel tuleb meil ikka ja jälle ka endale meelde tuletada, milleks me oleme kogudusena ellu kutsutud ja kes on meile misjoniülesande andnud.
Misjon on ja jääb inimestega suhteid loova Jumala tööks, mida teevad sõnast ja kiriku sakramendist elujõudu saavad lihtsad inimesed, nagu olid meie eeskujud Nyländer ja Oviir.

Leevi Reinaru
,
EELK Misjonikeskuse juhataja

Vaimulike igakuine oikumeeniline piiblitund
Haapsalus toimub juba aastaid mitme koguduse vaimulike osavõtul igakuine osadus Piibli ümber (vaid suvel peetakse vahet).
Esindatud on luterliku kiriku Haapsalu kogudus ja Ridala kogudus, metodisti kogudus, baptisti kogudus, adventkogudus, õigeusu kogudus, vabakogudus.
Hommikusel ajal kogunevad vaimulikud kord ühe koguduse ruumes, kord teise omas. Vendadel, kel mitmeid kohustusi, näitab sobiva aja leidmine ja sellest kinnipidamine ühise osaduse tähtsustamist. Enamasti osaleb neli-viis venda. Seni pole kuulnud kedagi kahtlevat, et kas ikka tasub koos käia.
Mida me siis tunni ja veerandi jooksul ette võtame? Mõnikord laulame selle koguduse lauluraamatust, kelle külalised oleme, alati on palve, piiblilugemine, enamasti kohv-tee ja suupiste, alati mõttevahetus ja lõpupalve.
Kokkusaamist ei saa lugeda päris piiblitunniks, kus me põhjalikult Jumala sõna uurime ja analüüsime. Pigem annab loetud tekst materjali mõttevahetuseks, mis ulatub piibliteemade ja Iisraeli ning algkoguduse juurest inimese ja ühiskonnaelu tänapäevani.
Arvestades vaimulike tausta ja teenimisvaldkondi, ei jää meil «külastamata» usuteaduslikud loengud aastakümnete taga, konverentsid, mitmesugused asutused, sh kinnipidamisasutused; jõuame välja lõunapoolkeralegi.
Alati on meil meeles ja keskustelus inimese käidav tee ja Jumala sõnas näidatud tee.
 Miks on inimese elu nii keeruline, et väljapääsuteed enam ei leia? Mis saab neist, kellel elujärg käest läinud? Kas neil, kellel hästi läheb, ka Jumala ees tegelikult hästi läheb? Piibli juures ei jää need õnneks ainult küsimusteks.
Kuidas hinnata seda osadust Piibli ümber? Et me ei pea mingit vaadet kujundama, seisukohta võtma ega kellelegi aru andma sellest, mis me arutasime, siis on kohtumiste õhkkond sundimatu.
Meie kokkusaamine pole koormav kohustus, vaid sõbralik, vennalik ja kosutav hetk arendavate mõtete keskel koos kaassulastega Issanda tööl.

Eerik Rahkema
,
Haapsalu baptistikoguduse vanem


Taasiseseisvunud Eestis tehti lastetööd südamega
Merja Kiiski sel suvel Haapsalut külastamas. Erakogu1991. aastal valmistus Merja Kiiski (toona neiupõlvenimega Humppi) tulema misjonitööle Nõukogude Eestisse.
Kui kolimiseks läks, lehvisid Soome lahe lõunakaldal juba kaks nädalat sinimustvalged lipud! Neli aastat sai Merja olla toeks lastetöö käivitamisel EELK kogudustes.
Viimaste 20 aasta jooksul on Eesti luterlikus kirikus teeninud kiriku kutsel üle 20 täisajalise soome misjonäri. Esimene neist oli põhikooliõpetaja Merja Kiiski, kes sai kutse tulla Eestisse EELK Rannamõisa koguduselt ja kelle läkitajaks oli Soome Rahvamisjon, Suomen Evankelisluterilainen Kansanlähetys. Kolikoorma autojuhtideks olid Merja misjonisekretärid Mika ja Anne Tuovinen, kes neli aastat hiljem samuti misjonäridena Eestimaale kolisid.
Praegu elab Merja Kesk-Soomes koos abikaasa Ilkkaga, kellega abiellus pärast kodumaale naasmist 1999. aastal. Lastega tegeleb ta jätkuvalt, sedapuhku põhiliselt oma kooliõpetajaametis, kus tal on võimalus anda usuõpetust ka teistes klassides. Eestis elatud aastad on tal veel elavalt meeles.
«90ndate algus oli Eestis eriline aeg. Igal pool, kus lastetööd alustasime, olid toad lapsi täis – mis siis, et välised tingimused olid sageli väga tagasihoidlikud. Polnud ju kogudustele veel neilt ära võetud ruume tagastatud.»
Esialgu alustas Merja tööd Õismäel ja Lasnamäel ning Murastes ja Väänal, abiliseks ja tõlgiks oli tal siis Anu Väliaho. Järgmisel aastal siirdus ta appi EELK Lääne praostkonda, kus Merjat mäletatakse senimaani pea igas koguduses.
«Alustasime lastetööd mh Martnas, Lihulas, Nõval, Kullamaal, Paliveres, Vormsil ja Piirsalus. Lapsi tuli igal pool kaasa väga palju. Piirsalus kogunesime tühjas korteris, kus sooja andsid ainult puhurid. Liivil ja Rõudel koguneti koolis, Lihulas olid piiblitunnid lasteaiarühmale, Varikul pidasime pühapäevakooli esialgu sööklas.
Vahel jaotasime lapsed vanusegruppide järgi mitmesse rühma, et neid paremini õpetada ja tubadesse mahutada. Haapsalu sanatoorses koolis sain anda ka usuõpetust. Nõva Rannakülas sai peetud mitu unustamatut lastelaagrit. Korraldasime seminare, koolitamaks lastetöötegijaid praostkonna kogudustesse, et tööle oleks jätkajad igal pool. Tööd ja ringi sõitmist oli palju, ent need olid väga innustavad, viljakad ja välisest puudusest hoolimata rikkad aastad.»
Merja rõõmustab, et sai külvata Jumala sõna seemet laste südametesse. «Laste südamed on tänulik pinnas. On imeline arm, kui inimene leiab elu aarde juba lapsepõlves. Võib ka juhtuda, et mõne südames idaneb külvatud seeme aastaid, aastakümneid, ent see on siiski olemas ja ootab tärkamist.»
Lääne praostkonna kogudusi külastades olen sageli kohanud inimesi, kes on pöördeliste 90ndate pühapäevakoolilapsed või -õpetajad. Seega, paarikümne aasta taguse külvitöö vilju on praegugi näha. Püsima on jäänud ka mitmed sõprussidemed, selgi suvel külastas Merja mõnda toonast kaastöölist Läänemaal. Missiol ta kahjuks osaleda ei saa, sest Soomes algab põhikooli semester juba augusti keskel.
Merjat innustab õpilastelt saadud tagasiside kevadsemestri lõpuaktuse lillekimpude kaar­dikestel, kus kirjas küsimus: «Õpetaja Merja, kas Sa ikka järgmisel aastal ka meile usuõpetust annad?» Jah, seda teeb Merja rõõmuga ja seisab ka selle eest, et usuõpetus ikka Soome koolide õppekavades säiliks.
Eesti Kiriku lugejatele ja läänemaalastele saadab ta südamlikud tervitused ja rõõmustab, et Eestis on praegu olemas ka kristlikud raadiod ja TV7, mille kaudu vaimulik toit on paljudele kodus kättesaadav.
Kirsti Malmi

Täisajaga Soome misjonärid EELKs
Merja Humppi 1991–1995, SEKL
Seija Järvenpää 1994–1995, 1998, SEKL
Kari Tynkkynen 1994–1995, SEKL, al 2005, SLEY
Anne ja Mika Tuovinen 1995–2004, 2008–2010, SEKL
Eija ja Jouko Kantola 1996–1999, SEKL
Heikki «Panda» Pietilä 2003–2005, SLS
Aarno Lahtinen 2004–2006, SLS
Kirsti Malmi al 2003, SEKL
Titta Hämäläinen al 2005, SLS
Jukka ja Maria Repo 2007–2011, SEKL
Leena ja Pauli Haakana 2007–2009, SLS
Riikka ja Sakari Seppälä al 2007, SLEY
Liliann ja Hannu Keskinen al 2009, SEKL
Mirva ja Kai Lappalainen al 2009, SEKL
Pia ja Tero Ruotsala al 2009, SLS
SEKL – Soome Rahvamisjon (Suomen Ev. lut. Kansanlähetys)
SLEY – Soome Evangeeliumiühendus (Suomen Luterilainen Evankeliumiyhdistys)
SLS – Soome Misjoniselts (Suomen Lähetysseura)
Lisaks täisajalistele kutsutud misjonäridele on soomlased teinud regulaarseid misjonireise Eestis ja olnud suureks toeks kogudustele, näiteks Raija Hirvensalo (Rauhan Sana), Bengt Strengell koos meeskonnaga (SELF), Ritva ja Veikko Pasanen (Kylväjä).
Pühapäeval, 21. augustil kl 17 tänu- ja palveõhtul Haapsalu metodisti kirikus mõtleme tänuga 20aastasele koostööle nii missiote kui ka misjonäride näol

Nelja Tuule ristirännak seekord Läänemaal
Nelja Tuule ristirännaku puhul Tartus tehti ka  näomaa­linguid ja  punuti patse. Misjoni- keskuse arhiiv
Läänemaal võib missionädala jooksul kohata sinimustvalge murumütsiga tegelasi joogivett pakkumas, lastega mängimas või kutseid jagamas.
Tegemist on Nelja Tuule ristirännakuga ehk misjonilaagriga, mida EELK Misjonikeskus korraldab juba neljandat suve. Seekord aidatakse kaasa just missio üritustel, et kutse ja hea sõnum jõuaks võimalikult paljudeni.
Sel suvel on ristirännaku meeskonda ennast kirja pannud paarkümmend inimest üle Eesti. Küll on ka sel aastal eestlastele appi tõttamas grupp noori kristlasi Kesk-Venemaalt, Ingeri kiriku Uurali praostkonna kogudustest. Nelja Tuule ristirännak kestab seekord reedest reedeni. Esimene päev on pühendatud koolitusele, et omavahel tutvuda, palvetada, õppida evangeelse kuulutustöö aluseid ja valmistuda praktiliselt missionädalal teenimiseks.
Plaanis on näiteks korraldada lasteüritusi seitsme valla territooriumil. Kus kirik on asula keskel, seal kutsutakse lapsed kirikuseiklusele, et oma kodukandi pühakojaga tutvuda ja teada saada, miks kirikud on olemas, miks nad just sellised on, mis seal toimub ja mis on kiriku aare.
Sel ajal, kui osa meeskonda seikleb lastega maakonna kirikutes, teenib teine osa Haapsalu tänavatel ja mänguväljakutel, jagades seal tasuta joogivett, joonistades lastele näomaa­linguid, kutsudes missio üritustele ja jagades ajalehte Eesti Kirik, mida just praegu käes hoiad.
Jooki on ristirännakulised jaganud juba kahel varasemalgi aastal, ent seekord teeb selle eriliseks koostöö Haapsalu õigeusukogudusega, nimelt on tänavatel jagatav vesi pühitsetud EAÕK Maria-Magdaleena kiriku õhtupalvusel 19. augustil ja kannab seega endas erilist õnnistuse ja palve väge.
Nelja Tuule ristirännaku meeskonna nimel tänan kõiki Haapsalu ja Läänemaa kogudusi koostöö ja eestpalvete eest. Loodame tuua oma teenimise ja kohalolekuga Taevaisa tervitusi läänemaalaste argipäeva nii linnas kui ka külatänavatel. Kohtumisteni!
Kirsti Malmi

Vabadus koos Jumalaga elades
Meie rahva mõtetes on laul ja vabadus alates 1991. aastast omavahel eriti tihedalt põimunud. Ja me oleme Jumalale tänulikud, et elame vabal Eestimaal.
Vabaduse eest saame ka täna Jumalat kiita ning laulda tänu ja ülistust kõige selle eest, mis Jumal meile kinkinud on, seepärast on ka tänavusel missiol oluline roll muusikal.
Me saame tõesti olla tänulikud Jumalale selle eest, et meie riigil on vabadus. Jumal aga tahab, et oleksime vabad ka väga isiklikult, nii nagu Jeesus ütles juutidele: «Kui te jääte minu sõnasse, siis te olete tõesti minu jüngrid ning tunnetate tõde, ja tõde vabastab teid» (Jh 8:31–32).
See, kuidas me mõistame, milline on meie vabadus Jumalas, paneb ka meid tegutsema, oma elu ümber hindama. Tihti on nii, et meil on erinevad arusaamad sõnadest ja nende tähendusest, vahel on need erinevused väikesed, vahel aga ka nii suured, et võivad põhjustada vääriti mõistmist. Et mõista ja mõtestada oma arusaamu, on hea teada teiste omi.
Kogusin noorte kristlaste käest mõned mõtteid, mida nad arvavad oma vabadusest Jumalas, mida tähendab nende jaoks vabadus Jumalaga koos elades.
Ants Erik: Vabadusega kaasneb vastutus; minu vabadused lõpevad seal, kus algavad kellegi teise õigused; vabadus on see, kui ma saan praktiseerida oma usuelu (koguduses käimine, Piibli lugemine, palvetamine) midagi kartmata; vabadus Jumalas on rõõm ja rahu minu südames, mis tuleb koos temaga elades … ma ei pea midagi kartma ja muretsema, sest tegelikult pole selleks põhjust.
Carmen: Kus on Issanda Vaim, on vabadus (2Kr 3:17).
Maarja: Vabadus on näha maailma tema silmade läbi, omal soovil, tema abil.
Ave: Piibel ütleb, et «seal, kus on Issanda Vaim, on vabadus» (2Kr 3:17).
Arvan, et oleme vabad siis, kui oleme vabad andestamatusest, vimmast, düsfunktsionaalsetest käitumismustritest, sõltuvustest, ühesõnaga sellest, mis meid takistab elamast püha ja õnnelikku elu. Ja Jumal on see, kes saab meid kõigest eelmainitust vabastada. Teiseks oleme vabad, kui meil on vabadus järgida Jumala kutset oma elus. Ka seda vabadust saab vaid Jumal anda.
Kahjuks aga pole meist keegi siinses elus lõpuni vaba, sest meie vana loomus ei kao ilma võitluseta: «Sest head, mida ma tahan, ma ei tee, vaid paha, mida ma ei taha, ma teen» (Rm 7:19). 
Vabadusest järgida Jumalat teenimises ja pühas elus räägib ka Hb 12:1: «Seepärast ka meie, kelle ümber on nii suur pilv tunnistajaid, pangem maha kõik koormav ja patt, mis hõlpsasti takerdab meid, ja jookskem püsivusega meile määratud võidujooksu!»
Kristiina: Vabadus on see, kui mu minevik ei kummita mind ja saan rahuga vaadata tulevikku. Ja see, kui ma tean, et mu lähedased on turvalises keskkonnas.
Indrek: Jumal on meid armastanud nii palju, et ta on saatnud oma Poja, Jeesuse Kristuse siia maailma, et meid endaga lepitada. Kristus, kes oli täiuslik, elas elu, mida meie pole suutnud elada, ning suri surma, mida meie oleksime pidanud surema, selleks, et katta kinni meie puudulikkus (= patt) ja näidata, milleks Jumal on valmis, et meie suhe temaga võiks saada taastatud. Vabadus ongi selles, et ma pole pidanud Jumala an­deksandmist ja ligiolu ära teenima, mul on olnud vaja vaid tunnistada talle oma puudulikkust ning usaldada oma elu ja tahe Jumala juhtimise alla.
Olgu need mõtted üheks heaks värskenduseks meie enda mõtete juurde ja võime paluda, et see vabadus, mis on meie südames, oleks nähtav ka meie eludes.
Eleri Illik

Missio 2012 – Heartbeat Tallinn
24.–29. juulini 2012 toimub Tallinnas ainulaadne kiriklik suursündmus – Heartbeat Tallinn.
Agape Euroopa, EELK Misjonikeskuse ja paljude Tallinna koguduste poolt korraldatav Heartbeat Tallinn on sündmuste sari, mille raames on võimalus praktilisel viisil viia Jumala armastust Tallinna ja kogu Eesti inimesteni.
Loodetavasti annab Heart­beat Tallinn igale eestlasele võimaluse õppida tundma kedagi, kes soovib tõeliselt järgida Jeesust. See on korraldajate unistus ja ühine palve.
Festivalinädala raames toimub suurel hulgal erinevaid üritusi: noorteõhtuid, seminare, kontserte ja pereüritusi, tänavakunsti- ning spordiüritusi, jumalateenistusi ja palvusi.
Ettevõtmiste mitmekesisus, etteastete ainulaadsus ja artistide kunstiline tase on Heartbeat Tallinna nädala vältel pealinnas erakordselt kõrge.
Teiste seas on oodata siia tuntud kirjanikku ja kõnelejat Josh McDowellit, rahvusvaheliselt tunnustatud illusionisti André Kole’i, muusikuid üle kogu Euroopa ja palju teisigi külalisi.
Euroopa kohtub Tallinnas 2012. aasta juulis. Lisainfo www.2012.ee.
Lehari Kaustel


Missio Läänemaa kava
T, 16. august
Kl 14 Eva Jänese ja Ritva Vasama kunstinäituse avamine Haapsalu toomkirikus.
R, 19. august
Kl 9 hommikupalvus ja Rael Leedjärve Keenia fotonäituse avamine Haapsalu Jaani kirikus, Kari Tynkkynen.
Kl 9 palvus-hommikusöök kuursaalis (kutsetega), Urmas Sukles, Tiit Salumäe, Jane Snaith.
Kl 18 õhtupalvus veepühitsusega EAÕK Haapsalu Maria-Magdaleena kirikus, Jüri Ilves.
Kl 18 vabaduse õhtu Märjamaa kinos. Jaan Kolbergi dokumentaal­film «Kaks päeva augustis», Illimar Toomet.
Kl 20 noorte jumalateenistus piiskopilinnuse hoovis, Ilkka Puhakka.
Kl 20.30 kontsert «Vabadus» restoranis Bergfeldt (spaahotell Fra Mare), Pepe Tolonen, külalised Soomest ja Kesk-Venemaalt.
L, 20. august, taasiseseisvumispäev
Kl 9 hommikupalvus Jaani kirikus, Tiit Salumäe.
Kl 9.30 piiblitund Jaani kirikus, Leena Lehtinen.
Kl 10–14 kirikukonverents Jaani kirikus. Palvetuba piiskopilinnuse värava kõrval, eestpalve võimalus kogu päeva jooksul.
Kl 11–15 lastepäev piiskopilinnuse mänguväljakul.
Kl 12 jumalateenistus Haapsalu adventkoguduses (Endla 4).
Kl 13–15.30 politsei, piirivalve ja Kaitseliidu väljapanekud piiskopilinnuse hoovis.
Kl 14 lastekoori Juhhei! kontsert piiskopilinnuse pealaval.
Kl 14 Samaaria Misjoni evangeelne koosolek Haapsalu baptistikoguduses, K. Lindberg, R. Nylund, I. Valkoniemi, T. Vallimäe.
Kl 16–18 kontsert-tänujumalateenistus piiskopilinnuses, vt eraldi kava.
Kl 19 Jaan Kolbergi film «Kaks päeva augustis» toomkirikus.
Kl 21 noortekontsert: Idän Ihmeet ja Flammo piiskopilinnuse pealaval.
Lastepäev Haapsalus, 20. august
Kl 11 avamine piiskopilinnuse mänguväljakul, laulud ja mängud ansambli saatel, Lembitu jutustused.
Kl 11.30–13.30 tegevus rühmades: meisterdamine, nukuteater, muusika, näomaalingud. Vahepeal sööme suppi ka.
Kl 14–15 Juhhei! koori kontsert suurel laval piiskopilinnuse hoovis. Lastepäeva lõpetamine mänguväljakul.
Kõigil lastel on vabadus osaleda! Tasuta.
P, 21. august
Kl 9 MPEÕK Haapsalu koguduse (Surnuaia 16) jumalateenistus.
Kl 10 Haapsalu baptistikoguduse jumalateenistus (Metsa 24), külalised Soomest.
Kl 11 jumalateenistused Haapsalu toomkirikus, jutlustab Markku Happonen; EKNK Haapsalu koguduses (venekeelne, Raudtee 12), külalised Nelja Tuule ristirännakult; EMK Haapsalu koguduses (Endla 6), jutlustab Hanspeter Nüesch; Kullamaa kirikus, Seija Järvenpää; Lihulas kolme koguduse (EELK, EKNK, baptisti kogudus) ühine teenistus EKNK Lihula koguduse majas (Jaama 16), jutlustab Jorma Kalajoki; Märjamaa kirikus (Pärnu mnt 22a), jutlustab Arto Valkeapää; Vormsi Rälby baptistikoguduses; Palivere vabakoguduses (Raudtee 4).
Kl 11.30 Ridala baptistikoguduse jumalateenistus Vilklas.
Kl 12 jumalateenistus Lääne-Nigula kirikus, jutlustab Matti Kolehmainen; EKNK Palivere koguduses (Allikmaa tee 10), külalised Nelja Tuule ristirännakult.
Rõõmusõnumi tund Pikavere palvemajas (Koonga vald), Leena Lehtinen ja külalised Nelja Tuule ristirännakult.
Kl 13 jumalateenistus Sutlepa baptistikoguduses, jutlustab Erkki Taivainen; Martna kirikus, külas Peeter Paenurm, uue kirikukella pühitseb Tiit Salumäe; Hanila kirikus.
Kl 14.30 jumalateenistus Karuse kirikus; Kirbla kirikus, jutlustab Arto Valkeapää.
Kl 15 Ridala baptistikoguduse jumalateenistus Mäevallas.
Kl 17 palve- ja tänuõhtu «20 aastat koostööd ja vabadust» Haapsalu metodisti kirikus, esimese Läänemaa Missio meeskond, Tiit Salumäe, Leevi Reinaru, Mika Tuovinen, Leena Lehtinen, Kirsti Malmi jt.
E, 22. august
Kl 9 piiblitund Jaani kirikus, Markku Happonen.
Kl 12 eakate piiblitund Palivere vabakoguduse majas (Raba 7), Leena Lehtinen, Marja Leino.
Kl 12 lasteüritus Vatla rahvamaja ees.
Kl 16 lasteüritus Varbla spordiväljakul.
Kl 18 vabaduse õhtu Varbla kirikus, Ilkka Puhakka, Leena Lehtinen, Pepe Tolonen, Kirsti Malmi. Samal ajal pastoraadis lastele film «Lugu Jeesusest lastele».
Kl 18 palvus Haapsalu baptistikoguduses, Jorma Kalajoki, Toomas Vallimäe.
Kl 18 õhtupalvus EAÕK Haapsalu Maria-Magdaleena kirikus, Jüri Ilves.
Kl 19 vabaduse õhtu Ridala koguduse majas Kolilas, Mika Tuovinen, Erkki Taivainen, külalised Nelja Tuule ristirännakult.
T, 23. august
Kl 9 piiblitund Jaani kirikus, Mika Tuovinen.
Kl 10–22 koraalimaraton toomkirikus, EELK Tartu, Viru ja Võru praostkond.
Kl 11 laste kirikuseiklus Martna kirikus.
Kl 15 laste kirikuseiklus Kirbla kirikus.
Kl 18 kontsert Kirbla kirikus, koraalimaratoni külalised ja Kirsti Malmi, tervitavad Mika Tuovinen ja Illimar Toomet.
Kl 18 «Imet hoidmas» – õhtu Taebla vallamaja ees, Ilkka Puhakka, Pepe Tolonen, Jaanus Mägi.
Kl 18.30 vabaduse palveõhtu Lihula nelipühi kirikus (Jaama 16), Markku Happonen.
K, 24. august
Kl 9 piiblitund Jaani kirikus, Leena Lehtinen.
Kl 10–22 koraalimaraton toomkirikus, EELK Lääne-Harju, Ida-Harju, Tallinna ja Järva praostkond.
Kl 11 laste kirikuseiklus Kullamaa kirikus.
Kl 15 lasteüritus Risti kooli õuel (Lõuna 4).
Kl 18–20 kogu pere augustiõhtu Nõva kiriku juures – laste kirikuseiklus, kirbuturg, muusikalised tervitused lähedalt ja kaugelt, õhtujuht Jaak Aus.
Kl 19 vabaduse piiblitund Haapsalu baptistikoguduses, Ilkka Puhakka, Toomas Vallimäe.
N, 25. august
Kl 9 piiblitund Jaani kirikus, Peeter Vikman.
Kl 10–22 koraalimaraton toomkirikus, EELK Pärnu, Saarte, Valga ja Lääne praostkond.
Kl 12 laste kirikuseiklus Vormsi kirikus, samal ajal talgupäev.
Kl 19 vabaduse õhtu Haapsalu metodisti kirikus, Ilkka Puhakka, Urmas Rahuvarm, külaliskoorid.
Kl 20.30 kontsert «Vabadus» restoranis Blu Holm (hotell Laine), Pepe Tolonen, Ilkka Puhakka jt.
R, 26. august
Kl 9 piiblitund Jaani kirikus, Kari Tynkkynen.
Kl 17 Pepe Toloneni kontsert Särtsu baaris Lihulas, Pepe Tolonen, kohalikud pastorid.
Kl 18 õhtupalvus EAÕK Haapsalu Maria-Magdaleena kirikus, Jüri Ilves.
Kl 19 «Imet hoidmas» – õhtu Palivere päevakeskuse juures, Palivere noortebänd, Ülle Erman, Gaspar Bibikov.
Kl 19 vabaduse õhtu Haapsalu adventkirikus (Endla 4), Ilkka Puhakka, Jaanus-Janari Kogerman.
L, 27. august
Kl 11 piiblitund ja kl 12 jutlus Haapsalu adventkoguduses (Endla 4), Jaanus-Janari Kogerman.
Kl 12 kontsert «Vabadus» Kullamaa poe ees, Pepe Tolonen, Kirsti Malmi, Ilkka Puhakka.
Kl 16 laulu ja vabaduse õhtu Risti koolimajas (Lõuna 4), Ilkka Puhakka, Pepe Tolonen, Kirsti Malmi, kohalikud muusikud jt.
P, 28. august
Kl 10 jumalateenistus EAÕK Haapsalu Maria-Magdaleena koguduses (Rüütli 2).
Kl 11 jumalateenistus Haapsalu toomkirikus; Vormsi kirikus; Nõva kirikus, külas Leevi Reinaru ja ansambel Doxa.
Kl 13 jumalateenistus EELK Ridala kirikus.
Kl 14 jumalateenistus Noarootsi kirikus, kuldleer.
Kl 14.30 jumalateenistus Mihkli kirikus.
Kl 15 EAÕK Haapsalu Maria-Magdaleena kirikus, laulab EELK Haapsalu koguduse toomkoor.
Kl 17 jumalateenistus EEVL Haapsalu koguduses
(Raudtee 12).

Konverents kirikute ja laulu rollist taasiseseisvumisprotsessis
Haapsalu Jaani kirikus peetakse 20. augustil kella 10–14 misjonipäevade traditsioonilist konverentsi. ArhiivTaasiseseisvumispäev, 20. august, toob Eestis kokku rahvast lähemalt ja kaugemalt – nii kohalikke kui ka väliskülalisi.
On erakordselt rõõmustav, et aastapäevaüritused ei toimu mitte üksnes pealinnas, vaid kõikjal üle Eesti. On ju tegemist kogu Eestit ja siinseid elanikke mõjutanud ajalooliste sündmuste meenutamise ja tähistamisega. Kirikul on neis ajaloolistes arengutes olnud kahtlemata oma roll. Milline täpselt, jäägu ajaloolaste analüüsida ja hinnata.
Üks muutus, mis ei jäänud ilmselt kellelegi märkamata, oli kiriku ühiskondlikku ellu naasmine ja n-ö nähtavaks muutumine. Ajalooliste sündmuste mõjul ja käigus leidsid sajad tuhanded eestlased tee kirikusse, Jumala sõna ja palve, oma esivanemate usu ning kristlike väärtuste juurde.
Kirikut usaldati ja kiriku suhtes valitsesid väga erinevad (kohati ilmselt ka liiga kõrged või illusoorsed) ootused. EELK oli ainus institutsioon Eestis, mis ei lakanud kunagi – ka nõukogude võimu repressiivsetes oludes – olemast. Nii oli kirikul otsene side sellega, mis oli olnud enne – enne Eesti okupeerimist.
Tähistamaks 20 aasta möödumist Eesti vabanemisest võõrvõimu alt ja meenutamaks Läänemaal korraldatud esimest laiaulatuslikku Missio Läänemaa 1991 nime kandnud misjoniüritust toimub taasiseseisvumispäeva eel, ajal ja ka pärast seda Haapsalus ning mujal Läänemaal arvukalt misjoniüritusi.
Seejuures on oluline, et tegemist ei ole pelgalt luterliku kiriku ettevõtmisega, vaid ürituste läbiviimisel osalevad mitmed siinsed konfessioonid ja kirikud.
Missio ei ole aga mitte üksnes Läänemaad, selle elanikke, kirikuid, kogudusi ja usklikke koondav üritus, vaid sellele on oodata osalejaid üle kogu vabariigi, lisaks külalised ja sõbrad väljastpoolt Eestit.
Missio kulmineerub just 20. augustil. Päev algab kell 10 hommikul konverentsiga hiljuti taas kasutusele võetud Haapsalu Jaani kirikus.
Konverentsil meenutatakse taasiseseisvumisperioodi kirik­likust aspektist, arutletakse kiriku oleviku ja tuleviku üle, aga heidetakse pilk ka muusika rollile taasiseseisvumise protsessis.
On ju nn laulvat revolutsiooni peetud üheks taasiseseisvuse saavutamise vahendiks, mida tagantjärele nii meil kui mujal maailmas on peetud väga eriliseks ja ainulaadseks «relvaks».
Konverentsil kõnelevad Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam, kirjanik ja dokumentaalfilmide autor Imbi Paju («Kirik ja kaasaja inimene. Mida saab kirik pakkuda tänasele Eesti ühiskonnale?»), Tartu ülikooli usuteaduskonna kirikuajaloo teadur Priit Rohtmets («Ida-Euroopa kirikute tegevus ühiskondlik-poliitiliste muutuste taustal»), Tartu praostkonna abipraost Peeter Paenurm («Taasiseseisvumisaegsed ootused kiriku suhtes. Mis neist on saanud?»), aga ka mitmed teised.
Oma panuse tuumakasse arutellu saab anda iga konverentsil osaleja. Ühist osadust loodame peale arutelude rikastada ühislaulude ja kirikukohviga. Konverentsile on kuulama ja kaasa mõtlema oodatud kõik kiriku ja Eesti ajaloo minevikust, olevikust ja tulevikust huvitunud inimesed.
Kristel Engman,
Lääne praostkonna vikaarõpetaja, konverentsi korraldustoimkonna liige

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)