Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Missa ordinaariumi vormelite taust ja tähendus 3. osa

30.05.2012 | | Rubriik: Järjejutt, Teoloogilist

3.
Taevase jumalateenistuse olemus on maise jumalateenistuse eeskujuks ja selle kujutis peegeldub Jumala rahva liturgia korras. Seda vormelit lauldes kohtuvad taevased väehulgad ja maine kogudus, juudid ja kristlased, ida- ja läänekirikud. Kõik nad tunnistavad, imetlevad ja austavad üheskoos Jumala pühadust.

Agnus Dei
Vormeli nimetus tuleneb Jh 1:29 ladinakeelsest tõlkest, mis esitab Ristija Johannese osutust Jeesusele: ecce agnus Dei qui tollit peccatum mundi (vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu – toim.). Kuid sellegi vormeli juured ulatuvad tagasi Vanasse Testamenti.
Omamoodi eellugu on 1Ms 3:21. Pärast pattulangemist ei kõlvanud inimesel seista Jumala ees nii, nagu ta oli. Seda taibates õmblesid inimesed viigilehti kokku ning tegid enestele põlled, kuid inimese oma jõust ja nõust ning taimede abist jäi väheseks. Jumal tegi ise (!) neile nahkriided. Nahkriided pidid olema valmistatud mõne looma nahast ja see omakorda tähendas tolle süütut surma.
Otseselt talle kohtame kõigepealt 1Ms 22:7 jj Iisaki ohverdamise loos. Seejärel on tallest juttu 2Ms 12, kus paasatalle veri kaitseb israeliite. Js 53:10 kohaselt annab Tall end ise süüohvriks ja teeb paljusid õigeks, sest ta kannab nende patusüüd (53:11). Samast kirjakohast lähtuvalt kuulutab Filippus Etioopia kojaülemale evangeeliumi Jeesusest (Ap 8:33–35).
Kogu eespool nimetatud vanatestamentlik ohvritalle sümboolika on tuttav ka Ristija Johannesele ja sellelt aluselt lähtuvalt osutab ta Jeesusele: «Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu.»
1Pt 1:18–19 on kirjutatud: «teid pole lunastatud kaduvate asjadega, hõbeda või kullaga teie tühisest esiisadelt päritud eluviisist, vaid Kristuse kui laitmatu ja puhta Talle kalli verega». Ilmutusraamat lausa kubiseb Talle piltidest.
Kui kogudus laulab Agnus Dei’d, on see justkui tema reaktsioon Ristija Johannese ütlusele Jumala Talle kohta. Kogudus vaatab Kristuse ohvri peale, kes tema eest on surnud.
Ristija Johannese ecce! eeldab silmade avamist ja pilgu tõstmist. Nägemine vaimulikus mõttes tähendab siinkohal Jeesuses Jumala ohvritalle nägemist. 1Ms 22:13 jj «Aabraham tõstis oma silmad üles, vaatas, ja ennäe, üks jäär oli rägastikus sarvipidi kinni. Ja Aabraham läks ning võttis jäära ja ohverdas selle põletusohvriks oma poja asemel. Ja Aabraham pani sellele paigale nimeks «Issand näeb». Seepärast öeldakse tänapäevalgi: «Issanda mäel ta näitab end».». Kristuses me näeme Jumala tegelikku palet.
Agnus Dei liitis Rooma missa ordinaariumi osaks paavst Sergius I († 701). Varem oli see olnud osa pühakute litaaniast. Algselt ei olnud kordamise arv piiratud, 9. saj muutus see arv kindlaks. Kleerus ja kogudus laulsid Agnus Dei’d kordamööda leivamurdmise ajal. Sellele lisandus hiljem palvehüüd miserere nobis (halasta meie peale – toim.) ning 10. saj lisandus veel dona nobis pacem (anna meile rahu – toim.).
Õigeusu kiriku liturgias on Agnus Dei asemel preestri ja diakoni ühine kolmekordne vaikne palve, millele järgneb armulaualeiva tõstmine/kõrgutamine (Talle ülendamine).

Kokkuvõtteks
Eraldi võetuna ei ole ükski missa ordinaariumi vormel täpne ega ammendav. Kogu kiriku liturgiakeelt saadab tõdemus, et üksikud sümbolid ei ütle kunagi kõike. Nad jutustavad küll loo, aga mitte kogu lugu. Nad võtavad fookusesse ühe aspekti, aga mitte kõiki aspekte.
Kyrie, Gloria, Sanctus ja Agnus Dei on otsekui muinasjutulised seitsmepenikoormasaapad. Igaüks neist viib liturgias osaleja hiiglaslike sammudega usu eesmärgi poole, kui vaid inimene suudab pühenduda ja usus kaasa astuda. Väljaspool kirikut suhteliselt tavalisena või arusaamatuna kõlavatest sõnadest ja sõnaühenditest saavad jumalateenistusel saladuse uksed, mis aitavad minna lähemale Kristuse ihu osadusele ja pühast osasaamisele.
(Lõpp.)
Mare Palgi

Kasutatud kirjandust:
Cobb, Peter G. 1989. The Liturgy of the Word in the Early Church. – The Study of Liturgy. Eds. C. Jones, G. Wainwright, E. Yarnold. 9. impr. London: SPCK.
Crichton, James D. 1989. A Theology of Worship. – The Study of Liturgy. Eds. C. Jones, G. Wainwright, E. Yarnold. 9. impr. London: SPCK.
Kittel, Gerhard 1935. δοκέω, δόξα, δοξάζω… – Theologisches Wörterbuch zum Neuen Testament, II Bd. Hrsg. Gerhard Kittel. Stuttgart: Kohlhammer, 235–258.
Rad, Gerhard von 1935. כְּבוֹד im AT. – Theologisches Wörterbuch zum Neuen Testament, II Bd. Hrsg. Gerhard Kittel. Stuttgart: Kohlhammer, 240–245.
Wildberger, Hans 1972. Jesaja. 1. Teilbd.: Jesaja 1–12. Biblischer Kommentar: Altes Testament, 10/1. Neukirchen: Neukirchener Verlag.

Mare Palgi (1973) on EELK Kose Püha Nikolause ja Tuhala Kaarli koguduste õpetaja.

Artikkel on ilmunud veebilehes Kirik & Teoloogia (www.kjt.ee) 2. märtsil 2012.

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)