Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Misjonikoori tänus reis Soome

16.11.2007 | | Rubriik: Kultuurielu

EELK Misjonikoori üheksanda lauluaasta suvi viis meid Soomemaale: neli päeva rootsikeelses Vaasa piirkonnas, neli päeva Ida-Soomes Lap-peenrannas ja selle ümbruses ning kolm päeva Soome Rahvamisjoni suvekonverentsil Ryttyläs.

Misjonikoori mõnus õhtutund Lähdekallio laagrikompleksis. Foto: Ester PaenurmSaime nautida Soome suve ja kaunist loodust, nägime koguduste igapäevaelu ja tajusime hästiorganiseeritud reisi sujuvust. Loomulikult oli see lauljatele innustuseks ja rõõmuks. Tagantjärele sulavad esinemismuljed üldisemaks mälestuseks ja eristuvad vaid ekstreemsemad, näiteks äkk-paduvihm ja torm Ryttylä suurel kontserdil, Lappeenranna sadamaturu vabaõhukontsert vaheldumisi hobuste demonstratsioonesinemistega ja kohalikud vägevad pirukad, mis kandsid nimetust «vesinik», Miehikkälä kaitseliinimuuseumi külastamine, lõkkeõhtud Lähdekalliol.
Eva Jänes

Neljapäeva hommikul ootas sadamas meie kooriliikmeid mitte üks, vaid lausa kaks laeva. Oli igaühe vaba valik, mis firmal ta laseb ennast üle lahe sõidutada. Kui lauljad pärast erinevatesse sadamatesse saabumisega seotud seiklusi jälle kokku said, ootas ees 490 km pikkune bussisõit.
Esimeseks sihtmärgiks oli seatud Rootsi Luterliku Evangeeliumiühenduse Soomes suvepäevad imekaunis rootsikeelses külas Vöyris, kus meid majutati kahekorruselises puumajas paiknevasse rehabilitatsioonikeskusesse. Loomulikult ei olnud see mingi puhkuse- ega spordireis, vaid misjonireis, ning enne kui pallimänguks läks, vaatasime üle kohaliku kiriku, kus meil olid mõned laulmised planeeritud, ja einestasime pastoraadimajas.
Üks väga imelik ja huvitav nähtus oli see, et küla oli just nagu maha jäetud, seal ei liikunud peaaegu üldse inimesi ja kõik oli imevaikne. Mõni auto võib-olla sõitis. Aga kui kava järgi hakkas kätte jõudma mõne ürituse või palvuse toimumise aeg – oli ju tegemist ikkagi suure juhla’ga (pidu), siis ilmusid ei tea kust välja sajad ja sajad inimesed ning hetkega oli kirikuesine plats täis autosid ja sagimist. See oli täiesti uskumatu vaatepilt ja minule tegi see igatahes hirmsasti nalja.
Kahjuks toimusid kõik teenistused ja üritused rootsi keeles ja ega me suurt midagi aru saanudki, aga meie suureks üllatuseks olid jutlused trükitud eesti keeles ja igaüks sai näpuga järge ajada. Veel eriti tore oli see, et suurel lõputeenistusel laulsime koos teiste kooridega nii eesti kui rootsi keeles.
Esmaspäeva hommikul laadisime oma pambud bussi ja sõit võis jätkuda.
Joel Reinaru

õitsime bussiga põiki läbi Soome Karjalasse Lappeenranta, meie koori liikme, EELK Misjonikeskuse peasekretäri Kirsti Malmi kodukanti. Need päevad, mis jäid kahel suuremal üritusel osalemise vahele, olid mõeldud tutvumiseks misjonär Kirsti tugikogudustega ning neile omalt poolt muusika ja sõnaga tänu viimiseks selle eest, et nende palve ja praktilisel toel on Eestis üks selline pühendunud töötegija, kes ka kõiki teisi sütitab.
Nägime üsna eriilmelisi kirikuid Soome ühest vanimast puukirikust kuni 1990ndate linnaosa moodsa arhitektuuri esindajani. Esmakordselt Misjonikoori ajaloos oli kaks esinemist turuplatsil. Inimesed ja vahetu rõõm sõnumi jagamisest olid olenemata esinemispaigast ehedad ja südamlikud.
Kooriliikmete jaoks jätkus selles Vene piiri lähedases kandis eksootikat veelgi. Bussiga ühest kohast teise sõites oli Kirstil pea iga tänava, maja, käänaku ja kiriku kohta mälestusi lapsepõlvest, kooliaastatest ja esimestest kogemustest kirikutöö tegemisel. On ütlemata hea meel, et ta neid meiega jagas. Omal kombel andsid need lood kohtadele, mis muidu oleksid nagu iga teine, mingi elu sisse, lõid tähenduse nii paikadele kui ka inimestele, keda seal kohtasime ja kellele oleme nende lähetuse eest palju tänu võlgu.
Üks erilisemaid paiku oli kristlik laagrikompleks Lähdekalliol, kus me ööbisime. See oli tõeliselt lummav järveäärne, kus peetakse laagreid ning korraldatakse suviti piiblitunde ja jumalateenistusi.
Teises sarnases laagrikohas Lauritsalas oli meil võimalus osa saada Soome noorte leerilaagri ühest päevast ning anda sellesse oma panus muusika ja sõnaga, aga ka oma rõõmsa olemisega viia nende pisut umbusklikena paistnud teismelisteni head sõnumit.
Aitäh kõigile võõrustajatele ja Kirstile, et ta meil oma koduse poolega tuttavaks lubas saada.
Maarja Naagel

Miehikkäläs olime tutvumas nn Mannerheimi liiniga. Aastail 1931–1939 juhtis Carl Gustaf Emil Mannerheim kaitsenõukogu esimehena Soome-Vene endisel piiril asuva kaitsevööndi rajamist.
Talvesõja alguseks oli Summa külast lääne poole voolava Summajõe ja Muolanjärvi vahel 48 uut betoonist valatud rajatist, s.o umbes üks rajatis rindekilomeetri kohta. Ülejäänud liini osa ei olnud nii tugevasti kindlustatud. Kogu liini rajamist nägime dokumentaalfilmis ja see oli väga muljetavaldav. Sügavad kaitsekraavid kaljudes, mis olid rajatud soome ja ka kümnete tuhandete rootsi vabatahtlike abiga. Punkrid, mille vastupidavus oli raud- või õigemini teraskindel.
Kuulsaks on selle sõjalise objekti teinud omaaegne Vene propaganda, sest millegagi pidi ju soomlaste käest lüüasaamist põhjendama. Mannerheimi liin oli ühe sõjapidamisviisi kindlustusliini tippsaavutus. Selle vägevus hoidis ära Vene sõjaväe pealetungi ja säästis loendamatuid inimelusid. Ega asjata valitud kindral Mannerheim 2004. aasta lõpus kõigi aegade suurimaks soomlaseks.
Peeter Tilk

Ringreisi viimased päevad veetis Misjonikoor Soome Rahvamisjoni suvepäevadel. Iga-aastase suurürituse toimumiskohaks oli seekord valitud Rahvamisjoni keskus väikese Ryttylä asula serval, mis asub umbes 100 km Helsingist põhja pool. Valik oli tehtud põhjusel, et Rahvamisjon tähistab tänavu oma 40. tegevusaastat. Nii oli ka kogu programm pidupäevahõnguline: osalejatel oli võimalus näituste ja ettekannete kaudu tutvuda Rahvamisjoni tegevusega läbi ajaloo.
Eesti kirikuga seovad Rahvamisjonit juba pikaajalised sidemed ning Kirsti Malmi on Eestisse tööle lähetatud just sellesama misjoniorganisatsiooni kaudu. Seetõttu oli Misjonikooril suur rõõm ja au esindada nendel suvepäevadel EELKd Rahvamisjoni ametlike külalistena.
Kooriliikmete jaoks oli see nädalavahetus Ryttyläs vaieldamatult väga huvitav kogemus, sest sellise mastaabiga kirikliku ürituse kogemusi, kus osalejaid loetakse tuhandetes, Eestil pole. Paralleelselt Rahvamisjoni päevadega toimus ka noortele suunatud üritus põneva muusikaprogrammiga.
Misjonikoor astus üles suurel laval kahe peakoosoleku ajal ja laupäeval misjonikülas asunud misjonilaval. Laupäeva õhtu kujunes kõigile osalejatele unustamatuks elamuseks. Nimelt olid korraldajad võtnud riski ja plaaninud kõik pealava koosolekud vabaõhuüritusena. Kogu päeva oli olnud palju rõõmu soojast ja päikeselisest ilmast, kuid õhtuse peakoosoleku ajaks puhkes suur äikesetorm, mis ei tahtnud üldse vaibumise märke näidata, ning koosolek tuli katkestada.
Ka järgmisel hommikul kimbutasid suvepäevalisi vihmasagarad, kuid lõpukoosoleku ajaks tuli päike taas välja ja läkitas meid heatujulistena koduteele.
Kadri Lääs

Valminud on «Valge rüü»

EELK Misjonikoorilt on ilmunud kogumik «Vage rüü». Neljas uute lauludega CD sai valmis vahetult enne tänavust misjonipüha 28. oktoobril.
Plaadi välja andnud EELK Misjonikeskus tänab kõiki, kes mullu misjonipühal annetades helikandja valmimisele kaasa aitasid. Kauaoodatud kogumikul – eelmisest on möödas viis aastat – on 17 laulu, nende hulgas viis traditsionaali ning viis koorijuht Maarja Vardja heliteost, nende hulgas plaadi nimilugu.
Koori liige, õpetaja Leevi Reinaru kommenteerib salvestise sõnumit: «Oleme teelised kaduvuse radadel, kus Jumal on lubanud olla meile saatjaks. Suure Jumala palge ette ei ole lihtne astuda. Looja au ja hiilguse säras oleme kui määrdunud rüüs kerjused. Jumala heldus on aga suur ja igaüks, kes oma arglikud pihud
Tema poole välja sirutab, võib kogeda Jeesuse elumuutvat puudutust. See arm toob meie huulile tänu- ja kiituselaulu, saame selga kirkad valged rüüd, pähe säravad kroonid. Selline imeline Jumala kingitus annab julguse elada ja hõisata ning oma eluradadel rännata, kuni tee meid ülesse viib, kus on avatud meile taevas.»
Helisalvestuse on teinud Jaane Lend kevadel Lääne-Nigula kirikus. Plaati esitletakse 1. detsembril muusika ja sõna õhtul Nõmme Rahu kirikus.
Tuleval aastal kümneaastaseks saav neljakümneliikmeline elurõõmus segakoor käib koos Misjonikeskuse juures. Lauljad kuuluvad eri kirikutesse ja kogudustesse üle Eesti.
Piret Riim 

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)