Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Misjonäride tänane päev filmilindil

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number:  /

Eesti Kristlik Televisioon üllatas enne jõule kõiki meeldiva kingitusega – 19. detsembril esilinastus dokumentaalfilm «Teekond tundmatusse» tänapäeva eesti misjonäridest.

Peeter Võsu (vasakult), Erle Iher ja Ain Lepp filmi esilinastusel.

Peeter Võsu (vasakult), Erle Iher ja Ain Lepp filmi esilinastusel.

Filmi autor ja re˛issöör on Erle Iher, operaator Ain Lepp. Esilinastusel Tallinnas kinos Sõprus olid filmi loojad, peaprodutsent, Eesti Kristliku Televisiooni direktor Peeter Võsu ja üks filmis osalenud misjonär, Heigo Ausmees.

Dokumentaalfilm «Teekond tundmatusse» kätkeb endas kolme lugu kolmest misjonärist, kelle teekond on erinev, ent sõnum üks – kuulutada rõõmusõnumit Jeesusest Kristusest. Jeesuse käsk «Armastage üksteist» ja «Minge kõikse maailma» on Heigo Ausmehe viinud Põhja-Siberisse hantide, Jael Puusaagi Bosnia-Hertsegoviinasse moslemite ja Rael Leedjärve Keeniasse luode juurde.

Kolm argipäeva

Mida meile siis pakutakse? Tunniks ajaks eemalolekut igapäevast, et heita pilk olukorda, millega iga päev puutuvad kokku kolm misjonäri.

Valik on ekstraordinaarne: paar päeva seikleb Heigo Ausmees koos teejuhtidega tundras põdrakasvatajaid otsides. Jalgsi tuli läbida rohkem kui 40 kilomeetrit. See oli paras katsumus ilmselt ka filmi tegijatele. Otsinguid päädis edu – handid leiti ja elati nendega koos paar päeva.

Nukker on see esivanemate jõu kaotanud hantide lugu, ja ehmatamapanev, kui nad söövad toorest liha ja viskavad viinuškat – see on nende pidupäev. Ausmees pakub hantide edasikestmiseks võimaluse leida uus identiteet kristlaste Jumalas.

Bosnia ja Jaeli lugu on «teise näoga»: vaesunud riigis elatakse ehk pealtnäha meie moodi, ent vilksamisi näidatud kaader 14korruselisest majast, kus puudub lift ja rõdudel hoitakse puid, sest pole ka keskkütet, loob tausta kogu olukorrale. Jael on n-ö sotsiaalmisjonär, kes lisaks oma rõõmsale ja optimistlikule olekule on oodatud heategija.

Hea leid on aeg-ajalt kaadrisse püütud vana mahajäetud ja lagunev kirik. Vähemalt paistab see niimoodi välja, ent olukorras on enam optimismi kui hantide puhul.

Sotsiaalsuse teema koorub välja ka Raeli loo puhul, on ta ju tegev haridusprojektis, otsides võimalusi rahastada vaestest peredest laste kooliharidust. Nimelt on seal ka gümnaasiumiharidus tasuline.

Teekonna algus

Filmi autor Erle Iher, kes on Tartu Teoloogia Akadeemia kasvandik ja olnud ka minu hea kolleeg Eesti Kiriku toimetuses, ütles, et filmi idee tekkis juba kaks aastat tagasi. «Eestist pärit misjonäride elu on liialt vähe kajastatud ning keskmisel eestlasel puudub sageli üldse teadmine, millega misjonärid tegelevad. Soov oli luua film, mis seda teadmist edasi annaks ja ehk ka laiemalt kui ainult kirikuringkondades,» arvas filmi autor.

Filmi valmimise üle rõõmustas ka Misjonikeskuse juhataja Leevi Reinaru, öeldes, et film näitab Eesti misjonitegevuse tänast päeva, ta avaldas lootust, et mõne aja pärast võiks misjonäre olla rohkem. Ehk aitab sellele kaasa ka kõnealune film.

Umbes poolteist-kaks aastat kestnud ettevõtmine on lõppenud ja film hakkab elama oma elu. Peeter Võsu on veendunud, et seda näidatakse ka Eesti Televisioonis, filmist on valmimas DVD versioon. Nii nagu misjonärid alustasid teed tundmatusse, eesmärgiks jagada jumalasõna, võib samuti käsitleda filmi loojate teekonda. Jäädvustada õnnestus just selline materjal.

Filmi rahastasid Eesti Kultuurkapital, Eesti Kirikute Nõukogu, EELK Misjonikeskus ja Rootsi Luterlik Evangeelne Keskus Soomes (Svenska Lutherska Evangeliföreningen i Finland). Uuel aastal loodab kristlik televisioon taas oma vaatajaid rõõmustada ja kohtuda jälle Eesti Televisiooni vahendusel, läbirääkimised selles osas algavad jaanuaris.

Rita Puidet