Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Misjonärid olid külas Läänemaal

02.09.2015 | | Rubriik: Kirikuelu

Koguduse õpetaja praost Leevi Reinaru, Herbert Saarnok ja Tiina Võsu õnnistavad perekond Bor­chardti misjonitööle Hongkongis. Erakogu

Lääne-Nigula kirikus oli misjonipühapäeval külas Hongkongis töötav misjonäride perekond: Nele ja Francis Borchardt koos viieaastase Alexandra ja nelja-aastase Sophiaga.

Nele Borchardt pidas sisuka jutluse. Pärast jumalateenistust pakuti pastoraadis kirikulõunat, kus saime kuulda Eesti-Ameerika päritolu pere lugu ja misjonitööst kaugel Hongkongis.

Algus Pärnu-Jaagupis
Nele on pärit Pärnu-Jaagupist, kus tolleaegne õpetaja Urmas Viilma noort tüdrukut 15aastasena pühapäevakooliõpetajaks kutsus. Sellele väljakutsele jaatavalt vastanud, asus Nele enda täiendamiseks õppima ja tööle Soome. Teoloogilise kõrgharidusegi omandas ta Soomes ja seal ordineeriti ta ka vaimulikuks. Francisega kohtus ta aga hoopis Iisraelis arheoloogilistel väljakaevamistel.
Hongkongi luterlik kirik, kuhu kuulub 50 kogudust, otsis mõni aasta tagasi oma teoloogilisse seminari Vana Testamendi õppejõudu ning ka pastorit, kes võiks töötada sisserännanute seas inglise keeles. Nele ja Francis otsustasid väljakutse vastu võtta ja töötada kümme aastat Hongkongis misjonäridena. Pere on elanud seal neli aastat.
Francis asus Vana Testamendi ja juudiõpetuste professorina tööle seminaris. Kõige rohkem õpitakse seminaris magistriõppes, õppima tulevad enamasti juba töötavad vaimulikud. Õpilasi on kokku umbes 300, loenguid peab Francis inglise keeles.

Keeleõpingud ja töö
Nele õppis esialgu kaks aastat kohalikku kantoni keelt, omandades 600 tähemärki. Kokku on kantoni keeles 55 000 tähemärki. Kuigi Nele sai kutse töötada ingliskeelse kogudusega, kohalik piiskop seda tööd ei toeta. Kui veel paar aastat tagasi oli ingliskeelne kogudus (mis põhiliselt koosnes filipiinlastest lapsehoidjatest) täiesti arvestatava suurusega, siis nüüdseks on see töö lõpetatud.
Sisserännanutesse suhtutakse erinevalt. Nele, kelle peres on samuti elamas filipiinlasest lapsehoidja Liberty, ootab väga võimalust, mil taas ingliskeelsete jumalateenistustega algust saaks teha. Praegu veedab enamik võõrkeelsest elanikkonnast pühapäeva, mis on seal riigis ainuke vaba päev nädalas, lihtsalt sildade all kuuma päikese eest varju otsides. Kogudus ja jumalateenistus annaks sellele väga tugeva alternatiivi.
Nele töötab kohalikus kantonikeelses koguduses kirikuõpetajana. Jutluseks valmistumine võtab tal väga palju aega, sest kõigepealt mõtiskleb ta evangeeliumitekstide teemal soome keeles, seejärel kirjutab jutluse inglise keeles ja alles siis tõlgib kantoni keelde. Pärast seda aitab koguduse diakon teha vigade parandust ja siis võib sujuvat rääkimist harjutama asuda.
Kantoni kirja- ja kõnekeel on väga erinevad. Veelgi keerulisem on kasutada teoloogilist keelt, sest seda ju keelekursusel ei õpetata. Nele rääkis, et paljud misjonärid loobuvad tööst just keele pärast, mis on väga raske.
Pühapäevaseid jumalateenistusi peetakse algkooli võimlas. Koguduses on umbes 70 inimest. Kaks korda kuus on teenistus armulauaga. Abiks on Nele ka igal nädalal vanadekodu jumalateenistusel. Seal pühitses ta esimest korda kantoni keeles armulauda. Nele õpetab veel pühapäevakoolis, tegeleb noorte- ja lastelaagritega.

Elu võõras kultuuriruumis
Hongkongi sotsiaalse ja kultuurilise taustaga tuleb kohaneda ja harjuda. Seal ei olda kunagi otsekohesed ega arutata probleeme ühisel koosolekul. Meeles peab pidama ka erilist väljapeetust. Üsna tavaline on, et plaanitu kukub lõpuks välja kolmandat või neljandat moodi. Sest nii palju on eriarvamusi ja räägitakse üksteisest mööda.
Pere vanem tütar Alexandra õpib koolis ja mandariini keeles. Seega tuleb emal veel teistsugust hiina keelt õppida koos lapsega. Põhikoolis omandatakse umbes 5000 tähemärki. Noorem tütar So­phia alustas lasteaiateed.
Saime oma mõtetesse ühe uue toreda pere, kelle eest palvetada. Nad elavad ja töötavad 8000 km kauguses linnas, kus on umbes 7 027 000 elanikku, 100 000 inimest ühel ruutkilomeetril; kus on Hongkongi dollar ja vasakpoolne liiklus. Borchardtide tubli pere pühendumus ja kutsumus on misjonitöö. Eestpalves palvetame nüüd tuttava pere eest igal pühapäeval. Nad on seal väga rahul. Kui Jumal lubab, kohtume nendega veel.
Nele ja Francise lähetajaks on Soome Misjoniselts. Eestis on neile tugikoguduseks Lääne-Nigula kogudus.
Agne Viilma,
Lääne-Nigula koguduse liige

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)