Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Mis keeles räägib Jumal? 1. osa

11.03.2020 | | Rubriik: Järjejutt, Ühiskond

Ilmar Tomusk

Eesti palvushommikusöögil 4. detsembril 2019 peetud kõne.
1.
Lugupeetud Eesti ja eesti keele sõbrad. 2019. aastal tähistame eesti keelele riigikeele staatuse andmise sajandat aastapäeva, seega on tänagi paslik rääkida keelest. Kuna meie palvushommikusöök on kristlik üritus, küsime kõigepealt, mis keeles räägib Jumal. Ja loomulikult huvitab meid see, kas ta räägib eesti keelt.
Selles, et ta räägib, veendume kohe, kui avame Piibli esimese lehekülje ja loeme: „Alguses lõi Jumal taeva ja maa. Maa oli tühi ja paljas ja pimedus oli sügavuse peal ja Jumala Vaim hõljus vete kohal. Ja Jumal ütles: „Saagu valgus!““
Ning ilmselgelt oskab ta ka kirjutada. Teise Moosese raamatu 31. peatüki 18. salm ütleb: „Ja kui ta oli lõpetanud kõneluse Moosesega Siinai mäel, siis ta andis temale kaks tunnistuslauda, kivilauda, mille peale oli Jumala sõrmega kirjutatud.“
Jumala poolt kirjutatud tekstiks võib pidada ka Taanieli raamatu 5. peatükis seinale ilmunud salapärast kirja.
Nagu me näeme, Jumal räägib ja kirjutab. Mis keeles ta seda teeb?
Vana Testamendi keelest lähtudes võiks öelda, et peamiselt heebrea keeles, Uue Testamendi keele järgi kreeka keeles. Keskaja kirikutraditsiooni kohaselt rääkis Jumal ladina keelt.
Euroopa ajaloost leiame vihjeid selle kohta, et Jumal mõistab ka hispaania keelt.
Legend räägib, et 16. sajandil valitsenud Saksa-Rooma keiser Karl V, kes teatavasti oli ka Hispaania kuningas Carlos I, on öelnud, et ta räägib Jumalaga hispaania keeles.
Teiste keelte kohta ütles ta nii: naistega räägin ma itaalia keelt (itaalia keelt peeti armastuse keeleks), meestega prantsuse keelt (prantsuse keel oli sel ajal diplomaatia keel) ja oma hobusega saksa keelt. Viimane ei tähendanud sugugi saksa keele alavääristamist, saksa keel oli impeeriumi keel ning hobused kujutasid endast jõudu ja vallutusi.
Reformatsioon tõi kaasa paradigmamuutuse ning Jumal hakkas rääkima väga paljudes erinevate rahvaste keeltes. Iga piiblitõlge andis Jumalale juurde ühe keele.
Viimastel andmetel on tervikpiibel tõlgitud 674 keelde, vähemalt üks piibli osa on tõlgitud koguni 3324 keelde.
Aga kas need on ikka need keeled, milles Jumal räägib? Ja mis saab nendest rahvastest, kelle keelde Jumala sõna pole tõlgitud. Maailmas on umbes 7000 keelt ja vaid 674 keeles on olemas tervikpiibel. Kas Jumal siis teistega ei räägigi?
Vastuse saamiseks pöördume apostel Pauluse poole, keda võib pidada kahe tuhande aasta taguseks ja praegugi tuntuimaks kristlikuks influentseriks ehk suunamudijaks, kelle postitusi on lugenud ja neid järginud miljardid inimesed üle terve maailma sadades erinevates keeltes.
Oma postituses roomlastele annab ta mõista, et Jumal ei ole piiratud inimkeelte, veel vähem piiblitõlgetega.
Rooma kirja teises peatükis kirjutab Paulus: „Kui paganad, kellel ei ole Moosese Seadust, ometi loomu poolest täidavad Seaduse sätteid, siis ilma Seaduseta olles on nad ise enesele seaduseks, näidates seega, et seadusepärane tegutsemine on kirjutatud nende südamesse; ühtlasi tõendavad seda ka nende südametunnistus ja nende mõtted, mis järgemööda kas süüdistavad või vabandavad neid.“
Nii on siis üks keel, milles Jumal räägib, inimese südametunnistus. See on aga keel, mida iga inimene mõistab ka ilma sõnadeta. Nagu armastustki, millest Paulus palju räägib.
(Järgneb.)
Ilmar Tomusk

Teemad:

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)