Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Mis Isa heldus kinkinud, see on nüüd kokku kogutud

15.10.2014 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga
Kaarli laat 007

Kaja Lemberg pakkus sütel tehtud kuuma jooki ja ütles, et teeb endale ka sellise söevaadi. Hakkaja inimene teeb ära ka. Tiiu Pikkur

Lõikustänupühal, 12. oktoobril oli Tallinna Kaarli kirikus perejumalateenistus ja kirikuesisel platsil peeti kuuendat korda traditsioonilist laata.

Jumalateenistusel oli tavalisest rohkem lapsi, paljud neist Kaar­li kooli õpilased ja lasteaia lapsed. Koolis ja lasteaias kokku on sel aastal juba üle saja lapse. Lõikustänupüha kombe kohaselt oli kirik kaunistatud sügisandidega.
Jutluse pidas koguduse õpetaja Jaak Aus, kaasa teenisid õpetaja Kaisa Kirikal, koguduse noortetöö juht Meelis Holsting ja koguduse nõukogu liige Tiit Zeiger.
Üksmeelse aplausi teenisid jumalateenistuse alguses laulnud muusikastuudio mudilased Maarian Lendi juhendamisel. Organist oli Marika Kahar, kirikuliste eriline tänu kuulub bariton Andrus Vaiklole, mehele, kes igapäevaelus kaitsepolitseiniku tööd teeb.
Pärast teenistust algas laat. Kaarli kirikul, ehkki pealinna liiklustihedate teede keskel, on oma plats, kus kirikulised rahulikult parkida saavad. Hea koht kauplemiseks. Laada peakorraldaja, koguduse nõukogu liikme Kaja Lembergi sõnul on laada mõte selles, et koguduse liikmed ja sõbrad tulevad siia kauplema ja saadud raha annetavad kiriku heaks. Sel aastal koguti raha kiriku ja kogudusemaja remondiks.
«Meil on tore viieliikmeline seltskond, nimetame end remondirakukeseks, kes organiseerib laada: supitegemised, kohvid, koogid jne. Sissetulek läheb remondifondi. Annetustega on nii, et kuidas keegi ise tunneb, nii seda raha antakse. Aastatega on rahvas hakanud siin käima, alguses natuke häbeneti. Täna oli kirik rahvast täis ja platsil käib elav kauplemine.»
Mida siis pakuti? Kõigepealt Kaja ise – tema askeldas ühe söevaadi ümber, millel podisesid kohvi- ja teekannud. Pakkumisel oli sütel tehtud kohv ja melissitee. No see oli vast eksootika – pealinna peente kohvikute lähinaabruses rüübata hoopis ehedat-mahedat tulistel sütel tehtud kohvi. Maitses väga hea!
See söeriistapuu oli siin tänu misjonikeskuse lahkusele, kes seda laenutas. Õpetaja Kaisa Kirikal tõi kohale ja Kaja sõnul sai nii 20 minutiga vesi keema aetud ning kohv ja tee tõmbama pandud.
Mis lettidel veel oli? Peipsi sibul on hinnatud ja tuntud. Siin pakuti aga tõelist järvetagust kaupa – Piirissaare sibulat, mis olevat kõige kollasema koorega sibul. Läks kaubaks hästi! Veel oli kodutehtud leiba, õunu, õunamahla, mett, moosi, sinki, vorsti, käsitsi tehtud šokolaadi. Ei puudunud ka käsitöömeistrite looming. Ka kuum hernesupp läks hästi.
Ühesõnaga nagu meie laatadel ikka – kogu rahva nutikus oma mitmekesisuses lettidel. Küll ikka osatakse kasvatada, küpsetada, keeta ja meisterdada!
Lõpetaksin koguduse lasteaia õpetaja Mari-Ann Oviiri mõttega tema Facebooki lehelt: «Kui rääkida tänust, siis lõikustänupüha ei ole ju selleks, et oleks kord aastas päev, millal olla tänulik. Tänulikkus on pigem hingeseisund. See on rohkem, kui tänada ainult saagi või lõikuse eest. Tõeline tänu tuleb usust.»
Tiiu Pikkur

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)