Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Mis hingestab meistrit

16.01.2008 | | Rubriik: Kultuurielu, Muusika

«Kutse sünnipäevale» projekti raames toimus 21. detsembril Narva Aleksandri väikeses kirikus jõulumuusika kontsert «In dulci jubilo».

 

Pidupäevakontsert Narva väikeses kirikus. Foto: Svetlana Jefimova

Pidupäevakontsert Narva väikeses kirikus. Foto: Svetlana Jefimova

See kontsert oli eriline ja huvitav esmalt esitajate koosseisu poolest: Viru praostkonna kammerkoor Tuuliki Jürjo juhatusel, organist ja Eesti Muusikaakadeemia õppejõud Toomas Trass, viiuldaja Valeria Rjumina, flöödimängija Liina Kruglova, samuti vene vokalistid Tatjana Drobõševa ja Izida Galimova (duett Klassika). Teiseks olid tähelepanu väärt esitatud teosed.

Erinevates seadetes
Kontserdi esimeses pooles kõlasid 15.–17. saj autorite helitööd. Programmi koostaja Tuuliki Jürjo otsustas näidata, kui erinevalt võivad kõlada samade koraalide teemad erinevates seadetes, sõltuvalt ajastust ja heliloojast. Näiteks «In dulci jubilo…» M. Praetoriuse, J. Walteri ja D. Buxtehude tõlgenduses või «Ma tulen taevast ülevalt…» H. L. Hassleri, M. Praetoriuse ja J. Schelle puhul. Duett Klassika esitas «Gloria» J. S. Bachi «Magnificatist».
Kuid kõige rõõmustavamaks üllatuseks kuulajatele oli Jürjo enda «Advendikantaadi» esiettekanne. Selle kuus osa said läbi otsekui ühe hingetõmbega: nii helgelt ja rõõmsalt kõlas muusika. Kantaat omamoodi jätkuna eelnevate teoste esitusele sai teejuhiks läbi erinevate ajastute muusikastiilide. Selles võis kuulda rangeid koraale, Bachi passioone, madrigalide elegantsi ja lihtsakoelist, kuid väga meloodilist rahvalaulu romantilises stiilis. Koori etteasted vaheldusid instrumentaalmuusikaga ja vokaalsoolodega.

Uus muusikaline kujund
Kuidas tekkis selle teose kirjutamise mõte? Kui Tuuliki valmistus koos duetiga Klassika minema Petseri luterlikku kirikusse, et ette kanda kantaati «Ristija Johannes», siis sündis ka idee kirjutada «Advendikantaat». Selle viimased osad valmisid sõna otseses mõttes kaks nädalat enne teose esiettekannet. Viienda osa «Hosianna» teema sündis ootamatult bussis teel Tallinnast Narva (Tuuliki õpib Eesti Muusikaakadeemia magistriõppes).
Narva kontserdile eelnes veel kuus esinemist üle kogu Eesti. Peab ütlema, et igaüks neist oli ainukordne. Enne iga koraaliteemat kõlas improviseeritud koraaliprelüüd orelil. Ainult Jumal teab, mis hingestab meistrit, kuid olenevalt kirikust, kus kontsert toimus, lõi Toomas Trass iga eelmänguga uue muusikalise kujundi. Põltsamaa kirikus kostsid heledad kellukesed – reed vedasid lastele jõulukingitusi laiali!
Äksis mühises kevadiste lehtedega haljendav mets ning laulsid linnud. Võib-olla meenutas kiriku interjöör puust käokella. Keilas võis kuulda Toomas Trassi muusikalisi muljeid rongisõidust Tallinnast. Iisaku kiriku võlvide all pöörles ööpimeduse võitlus armastuse ja rõõmu valgusega: inimlikud kannatused ja headuse võit pimeduse üle. Kahju, et ainult üks nendest kontsertidest sai salvestatud. Ülejäänud on vaid kuulajate ja esinejate mälus.

Suurepärased solistid
Toomas Trassist ei jäänud alla ka teised instrumentalistid. Barokivaimus tekkisid uued muusikalised kaunistused flöödil Liina Kruglovalt. Sageli mängib ta, nagu ka viiuldaja Valeria Rjumina, Narva linna sümfooniaorkestris. Lauljad Izida Galimova ja Tatjana Drobõševa on mõlemad Ivangorodi muusikakooli õpetajad. Sageli esinevad nad nii Venemaal kui ka Eestis.
Loodame, et loominguline sõprus, mis algas lauldes südamest, jätkub. Pärast väikest vaheaega koguneb praostkonna kammerkoor taas jaanuaris Ida-Virumaa kooride päeval.

 

Svetlana Jefimova,
Info-Pressi ajakirjanik, Viru praostkonna kammerkoori laulja
Eesti Kirikule tõlkinud
Villu Jürjo

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)