Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Minul on õigus

23.01.2002 | | Rubriik: Mõte pühapäevaks

Me ei heida oma anumisi Su palge ette mitte oma õiguse pärast, vaid Sinu suure halastuse pärast!
Tn 9:18
Meil on palju asja õigusega. Kõigil on ühised üldtunnustatud inimõigused. Peale selle tahab igaüks omaette saada kindlust, et tal on õigus. Siis kui ta midagi teeb või arvab inimeste ja Jumala ees.
Meil võib kohata päris palju kangeid inimesi, kes kordavad ühtepuhku, et usuvad ainult iseendasse. Mida selle all küll mõeldakse, on raske mõista. Ehk ei mõeldagi midagi. Või peab nõnda kõneleja sellise jutuga tõesti silmas, et tema on igas olukorras absoluutselt usaldatav, alati tugev. Ei eksi iialgi ega tee mitte kunagi mitte midagi valesti, hindab alati teisi inimesi täiesti õigesti jne. Küllap on see väide mõeldud kõlama võidukalt ja uhkelt – ega siin pole tegemist luuseritega. Ometi on see uhke jutt masendavalt kurb oma lootusetuses. Sel moel saab rääkida ainult täielikust usaldamatusest kõigi ja kõige vastu.
Minul on õigus. Mina pean oma õiguste eest seisma, keegi teine seda minu eest ei tee. Mina pean võitlema. See tähendab – kellelegi koha kätte näitama, kedagi mõjutama minule soovitud suunas, manipuleerima.
Meie õigus selgub alati seoses kellegi teise õigusega. Kui inimene peab õigust abstraktseks, toimivad õigus ja seadus tema jaoks ebaisikuliselt või isegi pimedalt. Võib tunduda, nagu oleks ilmas kindel kogus õigust, nii et kui üks oma õigust taga ajab, jääb kellelegi vähem õigust järele.
Õigus ja õigusemõistmine kannavad endas paratamatult kohtulikku tähendust. Kui mitte enam, siis vähemalt omakohtu mõttes. Meie isiklik õigus on seotud inimestevahelise mõõduvõtmisega. Hinnangutega, mida anname teistele. Oma õigusele otsime tihti kinnitust pühakirjast.
Pühakirja tunnistuse kohaselt on inimliku õiguse alus Jumalas. Alus, millele on rajatud kõik inimsuhted ning on igasuguse õiguse põhjapanev aspekt – ISSAND on õige. Jumala õigus vabastab süüst, mõistab õigeks. Jumala õigus toob kaasa abi ja pääsemise.
Pääsemise iseenese ja oma õiguse peale lootmisest. See on võrratu kergendus.
Ent Jumal halastab, kellele ta halastab.
Elve Bender

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)