Esileht » Uudis » Uudised »

Ministriga kristlikest erakoolidest

25.01.2017 | | Rubriik: Uudised

Tarvo Siilaberg ulatab minister Mailis Repsile kingituseks valiku kristlike erakoolide raamatutest. Urmas Viilma

Kolmapäeval, 18. jaanuaril kohtusid Eesti Kristlike Erakoolide Liidu (EKEL) ja Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) esindajad haridus- ja teadusministri Mailis Repsiga, et arutada erakoolide rahastamissüsteemi.

Kohtumine leidis aset EKELi initsiatiivil ja sellest võtsid osa EKELi juhatusest Tarvo Siilaberg, Jaak Aus ja Egle Viilma, EKNist Andres Põder, Urmas Viilma, Philippe Jourdan ja Heikki Haljasorg ning lisaks minister Mailis Repsile viibis kohal veel asekantsler Mart Laidmets.
Kaks tundi väldanud nõupidamisel arutati erakoolide senist rahastamissüsteemi ning püüti leida lahendusi tulevikuks. Veel käsitleti usundiõpetuse õpetamist munitsipaalkoolides, õpetajakoolitust, alusharidust ja teisi teemasid.
„Kristlik kool mitte lihtsalt ei erine kohaliku omavalitsuse koolidest või teistest erakoolidest, vaid iga kristlik kool on kutsutud ellu, et pakkuda ainuomast konfessionaalset ja maailmavaatelist haridust, mida teistel koolidel polegi võimalik ega vajalik pakkuda,“ seisis kirjalikus pöördumises ministrile, mis saadeti Mailis Repsile enne kokkusaamist.
„EKELi koolid esindavad maailmavaateliste haridusasutustena kristliku Euroopa kultuuripärandit,“ rõhutatakse. Pöördumises toonitatakse, et EKELil on ootus, et erakoolide pidajaid koheldakse ministeeriumi poolt partneritena ja neid kaasatakse seadusandlike muudatuste kavandamisse. Kirjas nenditakse, et seoses viimastel aastatel erakoolide rahastamise ümber kestnud vaidlustega on loodud foon, mis paneb noored, veel kasvusurve all olevad koolid raskesse olukorda.
Pöördumises väljendab liit ootust, et riik sekkuks tasakaalustavalt: „Lahendusena võiks riik kaaluda erakoolide investeeringute garanteerimist või muul moel toetamist. Seejuures võiks eeldusena käsitleda kooli jätkusuutlikkust, arenguvajaduse detailset kavandit, elluviimise võimekust, toimuvat koostööd kohaliku omavalitsusega ning kohta kohalikus koolivõrgus.“
„Meie ettepanekute ja mõtete kohta ütles minister, et teda pole vaja veenda ning ta toetab meid,“ kommenteerib Tarvo Siilaberg kohtumist. Tema sõnul avaldas minister lootust, et erakooliseadust muudetakse finantseerimise põhimõtete osas veel enne järgmist õppeaastat. Sellega tehakse koostööd EKNi ja Eesti Evangeelse Luterliku Kirikuga (loe „Kirik ja riik haridusest“, EK nr 3, 2017). „Seega on põhjust tulevikku optimistlikult vaadata,“ rõõmustab luterliku Peetri kooli direktor Siilaberg.
„Tahe koole mõista ja aidata on ministeeriumi poolt suur,“ nimetab kohtumise järel ka peapiiskop Urmas Viilma, lisades, et ootab head ja pikaajalist koostööd koolide ja kirikute vahel.
Liina Raudvassar

Eesti Kristlike Erakoolide Liit
Toetab liikmete koostööd, arendades kristlikel väärtustel põhinevat haridust.
Liitu kuuluvad Tartu Luterlik Peetri Kool, Tartu Katoliku Hariduskeskus, Tartu Kristlik Põhikool, Kaarli Kool, Narva Õigeusu Humanitaar­kool, Püha Johannese Kool, Püha Miikaeli Kool, Kohila Mõisakool.
Õa 2016/2017 õpib koolides kokku 1214 õpilast ja lasteaedades on kokku 239 last.
Koolilaste arv kasvas võrreldes möödunud õppeaastaga 178 õpilase võrra.
Koolide õppemaksud on vahemikus 40–92 eurot kuus ehk 400–1100 eurot aastas.

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)