Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Mina võitlen. Kas ka sina?

06.03.2013 | | Rubriik: Kirikuelu

«Selleks ka mina näen vaeva ja võitlen tema jõu toimel, mis minus on tegev väega.» (Kl 1:29)
Mullu täitus vennasteühenduse Unitas Fratrum 555. aasta ja Herrnhuti vennastekoguduse vaimuliku sünni 285. aasta. Vaid kahe aasta võrra noorem on Eesti vennasteliikumine. 275 aastat möödus Böömimaa vendade põgenemisest suurkiriku tagakiusamise eest Brandenburgi liidumaale ja seal Böömi Rixdorfi vennastekoguduse rajamisest, mida sealsel liidumaal suurejooneliselt tänujumalateenistustega tähistati. Kõik sellised üritused on kaks aastat ette planeeritud ning konkreetselt ja üksikasjalikult ette valmistatud.
Böömimaa vennad-õed ja vennastekoguduse Euroopa mandriprovints tohivad koos apostel Paulusega öelda, et nad võitlevad usu eest, mis kord pühadele ja märtritele on antud. Kas ka Eesti vaimulik liikumine, mis ligi kolme sajandi eest oli kiriku sees olev ärkamine? Tänapäeval ei jätku see ärkamine kiriku sees ega vennasteliikumises. Püüame alliansspalvenädalatega, Kristuspäevaga ja Lootuse festivaliga asja parandada. Kogudused on kutsunud misjonäre Aasiast ja Ameerikast, et äratada eelkõige neid, kes end usklikeks nimetavad, s.o nimekristlasi, ka nime-vennasteliikumist.

Isiklik võitlus
Meenub praost Joel Luhametsa jutlus, kus ta nimetas ülemaailmse vennastekoguduse tunnuslauset, mis lisati tervitusele, kui õed-vennad kohtusid: «Kas ja kuidas sa võitled?». Mõeldud oli vaimulikku võitlust egoga, vaimulikku enesekasvatust. Mitte ainult lapsed ei vaja pedagoogikat, täiskasvanud andragoogikat, vaid kõik vajavad enesekasvatust. Tasemel olevad lastevanemad ütlevad oma lastele murega: «Et te meile häbi ei tee! Ärge olge kasvatamatud!» Enesekasvatus on vaimulikus keeles tarvitatav sõnadega ümbermõtlemine, pöördumine läbinisti uuele elule, pühitsuselu jt.
Võitlemine saab olla isiklik, personaalne. Euroopa Liitu minek tähendas, et piirid on avatud, kuulume suuremasse ühendusse, kui oli 1940ndate alguses Suur-Saksamaale allunud Ostland. Euroopa mandri kirikuprovintsis on vähemalt kolme erineva nimetusega vennastekogudusi: hernhuutlikud vennastekogudused, evangeelsed vennastekogudused ja evangeelsed sotsieteedid (eesti keeles asendab sotsieteeti ühing, vennasteühing). (Eestis on registreeritud Eesti Evangeelne Vennastekogudus ja Eesti Evangeeliumi Vennasteühing – toim.)
See struktuur oli selge vend O. Reieril, kuid teda ei ole seda meile enam meelde tuletamas. Meid, eestlasi, õpetas O. Reieri lahkumise järel piiskop dr Hellmut Reichel (26.07.1916–5.11.2012). Euroopa mandri kirikuprovints tunnustab ja armastab erapooletult kolme või rohkemat liiki vennastekogudusi, nii tohtis allakirjutanu viimastel aastatel külastada korduvalt oma suurimat venda, kursustel nii Saksa kui hernhuutluse metropolis õppida, kuidas edasi minna vaimulikus elus taandarenenud Euroopas.
Kristus õpetas meid vaenlasi armastama, hoiatades taevariigist mahajäämisega. Eks peaksime meiegi oma õdesid-vendi ühingutes (sotsieteetides) armastama ja nii kui baptistid priilasi armastavad. Kui me veel vaenlasi ei suuda armastada.

Meeldejäävad kohtumised
Metropolides toimusid väärikad üritused. Kingiti kaks DVDd: «Saat und Ernte. Was Zinzendorfs Glaube bewirkte» ja «Böhmisch Rixdorf – 1737. Bömische Exulanten in Berlin» (eesti k «Külv ja lõikus. Mis Zinzendorfi usk saavutas», «Böömi Rixdorf – 1737. Böömi põgenikud Berliinis»). Sakslased mäletavad minevikku, seepärast on neil ka tulevik.
Samal ajal toimus saksa keele valdajatele nädalane kursus «Vana saksa kiri» («Alte Deut­sche Schrift»), mille viis läbi vennasteühenduse arhiivi direktor dr R. Kröger. Kohalviibimise päevadel toimus ka teine kursus, kus oli keskseks esinejaks dr prof P. Zimmerling. Ta lubas tasuta oma loenguid kuulata.
Samas müüdi kirjandust. Ühes professori raamatus oli juttu vennastekoguduse Krüüdneri palvemaja usuõest. Sakslased teavad Eesti vennasteliikumisest väga palju ja põhjalikult. Liikudes sealsetes vennastekogudustes (kas ühingutes või kogudustes), võib kohata ajalooliste jumalariigi töötegijate järglasi.
Berliinis elab Haapsalu vennastekoguduse jutlustaja Wurri lapselaps, Königsfeldis elab Harjumaa Kosel töötanud Th. Knothe lapselaps. Faktide teadmine lisab kohtumisel juurde lähedust ja külalislahkust. Kirikuprovintsi maad peaksid üksteist tundma. Ega ei oleks liiast, kui tunneksime ja palvetaksime loosungiraamatu 9. leheküljel loetletud piirkondade vaimulike ülemuste ja töötegijate eest.
Mõne aasta eest nimetasin ühel vennaste aastapäeval mustanahalise venna nime ja kutsusin graafikujärgselt sealsamas tema eest palvetama. Võiks küsida, miks võõraste ja kaugete eest palvetada. Aga need kauged on kõige tulisemad elavad usklikud. Kui Eestit teenindavad misjonärid Ameerikast ja Aasiast, kutsugem siis neid julgesti külla!
Nii kohtuski allakirjutanu vend Mwaitebelega, kes inglise keeles jutustas ühe tunni ja teda tõlgiti saksa keelde. Must nahavärv, kuid silmipimestavalt helevalge süda! Vennasteühing palvetab üheksa päeva Euroopa mandri kirikuprovintsi ja sealhulgas ka meie maa vennasteliikumise töö eest. Vennasteühing soovib kuulata mustanahaliste misjonäride evangeeliumikuulutust, kuna Ida-Aafrikas toimub vennasteliikumise tormiline kasv nagu Ladina-Ameerikaski.
Septembrikuus külastasid Eestit Šveitsi vennasteühingu piiskop Schulz ja Herrnhuti vennastekoguduse piiskop Waas ning kõnelesid Nabala palvemaja aastapäeval. Nende jutluste sisu oleks hea lugeda Eesti Kirikust, sest iga eestlane ei saa sõita Baselisse, Herrn­huti või Berliini. Herrnhuti linna sõiduks tuleb varuda poolteist päeva, sest bussiga Tartust Berliini kestab reis terve ööpäeva.

Aktiivsed vennad
Eestis toimus juubeliaastal ühesugusel teemal kaks üritust. Kogudused ei olnud omavahel kokku leppinud ürituse teema suhtes. 1. augusti kirikulehes teatati, et Pärnumaal toimub mälestuskonverents «Kas olen ristivõitleja?». Võru maakonnalehes teatati kahel nädalal, et Eestimaa kolkas tuleb ka samanimeline üritus, kus esinevad kõrgete akadeemiliste kraadidega külalised.
Avati ka vennasteühingu asutaja ja taasasutaja 10. surma-aastapäeva puhul hauakivi. Võeti sõna Luuka 13:22–27 alusel. Mainiti, et Kristuse juurde jõudmiseks nii siin kui teises ilmas ei saa olla ainult kõrvalt- või pealtvaataja, pühakoja aeg-ajalt külastaja, ilma kindla elutöö ülesandeta. Meenutati aktiivseid vendi, kes olid vabariigis eeskujuks, ka presidendi poolt tunnustatud.
Oli Helmut Rüdmiku surma-aastapäev, vend Grigori Haljasoru 100. sünni-aastapäev. Jäljena jäid järele videokassett ja DVD. Laulis solist Tallinnast, kõnelesid külalised, kes ise Missos sündinud ja sirgunud, kuid vajalikud üle kogu Eesti.
Eesti Evangeeliumi Vennasteühing (EEVÜ) on aastaid organiseerinud loosungite raamatus antud üheksal päeval palveketti. Sellest on osa võtnud poolsada palvetajat ööpäevaringselt, igaühe palveaeg algas täistunnil. Palvetaja võis palvetada kas terve tunni või nii kaua, kui tal palvet oli. Eestpalvevajaduste nimekirja sai igaüks, kes soovis palveketti astuda. Öötundidel palvetasid õed-vennad Ameerika mandril, kui nendel oli päev.
Allakirjutanu soovib edastada soovijatele neid materjale, mida ta on Euroopas õppinud, ka Läti vennasteühingult, kes meid 2010. aastal külastas. Kõik Eesti vennastekogudused on huvitatud piiskoppide kõnedest Nabala aastapäeval ja mistahes sõnumeist, mis paneb meid võitlema. Kas Sina ka võitled püha usu eest? Vicit Agnus noster, eum sequamur!
Vello Niilo,
Eesti Evangeeliumi Vennasteühing

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)