Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Milline on misjonäri hind?

04.02.2009 | | Rubriik: Kultuurielu

Kaunilt rahvariietes külas tugikoguduses Tartu Maarjas: Konstantin Zainetinov (vasakult), Juha Väliaho, Mari Paenurm, Anu Väliaho ja Anna Mišina. Foto: erakogu

Mis te arvate, kui palju on Eesti Evangeelsel Luterlikul Kirikul välismisjonäre?
No kui meie annetajaliikmeid oli ülemöödunud aastal ligi 40 000, siis ehk 40 misjonäri ikka on välja saadetud, et tuhande annetaja kohta üks… Või siis vähemalt kahe tuhande peale, et 20 misjonäri kokku tuleb… Või ega siis ometi nii vähe, et kümme…?

Nõnda võiks arutleda inimestega, kes meie misjonitööga päris kursis ei ole. Kuid arutelu suubuks üsna suurde vaikusesse, kui lõpuks kõlab õige vastus: EELK-l on täna üks välismisjonär. Nii et meie kiriku misjonäri «hinnaks» võime nimetada ligi 40 000 liikmesannetajat.
Muidugi, vaevalt et Anu Väliaho, praegu seesama meie ainus misjonär, nõnda enese hinda arvutada tahaks. Küsimusele, mis võiksid olla põhjused, et meie kirikus nõnda vähe misjonäre on, kehitab Anu abikaasa Juha vaid õlgu ja arvab, et ega siin muud teha ole, kui olla lootusrikas tuleviku suhtes.
Ehk on kunagi Eestist lähtuv luterlik välismisjon sama võimas, kui ta oli 200 aastat tagasi, arvab Juha, samuti misjonär. Loodame ikka ja palvetame ka, et enne Kristuse taastulekut suudaksime ise ka midagi ära teha, et evangeelium ikka tõesti kõikjale jõuaks ja kõigil inimestel oleks võimalik Kristuse juurde tulla.
Ringsõidul Eestis
Seda lootust tahab aidata kasta ja usku kinnitada meie ainsa, eriti «kalli» misjonäri Anu Väliaho ringsõit mööda Eestimaad. Anu ja Juha külastavad kogudusi, kes neid on toetanud ja aidanud või kus misjonitööst lugu peetakse ja sellest kõnelda ning mõelda armastatakse.
Kaasas kannavad nad tõeliselt mitmekesist näitust mari rahva käsitöö näidetega, stendi piltide ja juttudega oma tööst hõimurahvaste seas ning hulga slaidipilte, mis nende viimast seitsmeaastast tööperioodi Baškiiria maride keskel ilmestavad. Ja nagu viimasel ajal kombeks on, rändab nendega kaasa ka kaks päris hõimlast, Anna ja Konstantin, kes ehtsate maridena oma emakeeles vaimulikke laule laulavad ja eneste usuletulekust tunnistavad.
Mis siis on see, millega Eestimaa kristlaste misjoniindu äratatakse? Kas on see Baškiiria mesi või maride ühe andekaima muusiku Kostja omatehtud vaimulikud laulud? Kas mari päritolu veider torupill või hoopis Anna hõberahadest tulvil rahvarõivas? Küllap on oma osa kõigel sellelgi, sest eks misjonitöö juurde kuulu nii seiklused kui eksootika, mis maailma kirevuse ja inimhinge kaugustesse püüdlemise nähtavasse, kuuldavasse, katsutavasse vormi panevad. Kuid üle kõige jääb allakirjutanu jaoks kõlama taipamine, mis on misjonäri tõeline hind. Ei ole see hulk liikmesannetajaid ega ka Eesti suurim kirik mitte.
Hindamatu hind
Ühe misjonäri hind on need inimesed, kes oma elu on Jumalale kinkinud. Meie tänase ainsa misjonäri hind ongi need Anna ja Kostja, kes varem Jumalast kuulmata-teadmata nüüd Temale kiitust laulavad; on need 70 ristitut Baškiiria paganausku maridest, kes viimase aasta jooksul on oma elu Kristusele andnud; on see hulk usklikke, kes oma sõpru ja sugulasi kaasa kutsudes äsjavalminud kogudusemaja saali täidavad; on ajaloo esimene marist luterlik pastor, kes peagi pühitsuse saab.
Seda päris õiget misjonäri hinda on meil praegu üsna raske kokku arvata, sest palju sellest, mida paganaile kuulutatud evangeelium korda saadab, ei saagi nähtavaks siin ja praegu, vaid siis ja seal.
Mis teeb taolise hinna veel hindamatumaks, on tõsiasi, et ega seda ei suudagi maksta üks kirik või organisatsioon, vaid seda suudab maksta üksnes Jumalal ise. Tema annab usku ning jagab armu, et sealt, kus minnakse hukatusse, võidaks tulla ellu, ja kus valitseb surm, saaks võidu elu.
Kuid evangeeliumi misjonikäsu tõsiasi on see, et Jumal on jätnud meile ülesande luua neid olukordi, kus ta misjonärihinna saaks ära maksta. Kui meie kirikul ei oleks seda ainsatki misjonäri, siis ei oleks meil võimalik kiidelda Jumala tööga maride seas. Ja kui meil oleks neid topelt, oleks topelt põhjust imestada. Rääkimata sellest, kui see hind korrutada kümne, kahekümne või neljakümnega…
Nõnda siis, üks hindamatu misjonär käib Eestimaad mööda ringi ja jagab misjonilootust. Palvetame siis, et see ei jääks pidama tuimadesse südametesse, vaid meie tänane panus suureneks kordades. Kuis muidu Jumal meie kirikut misjonäri hinda korrutades õnnistada saaks?

Tauno Toompuu,
Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja

EELK ainsa välismisjonäri Anu Väliaho tugikogudused:
Simuna
Tartu Maarja
Lääne-Nigula
Allikas: misjonikeskuse kodulehekülg

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)