Milline on Jumal?

16.05.2008 | | Rubriik: Määratlemata

Et milline on Jumal, ma mõtlen siin Tema olemust, mitte välimust, sest vahel ma pole üldse kindel, et me saame Jumala kohta kasutada sõna «välimus». Aga olemus on tähtis… Kuigi minule kui inimesele kohe kindlasti hoomamatu, või oleks õigem öelda: üle mõistuse käiv. Jah, milline ta on?

Lõppeks, vennad, olge rõõmsad! Seadke oma asjad korda, laske endid julgustada, olge üksmeelsed, pidage rahu! Küll siis armastuse ja rahu Jumal on teiega! Issanda Jeesuse Kristuse arm, Jumala armastus ja Püha Vaimu osadus olgu teie kõikidega!
2Kr 13:11(12)13

Kas oskame teda kirjeldada? Nojah, pole kahtlustki, me igaüks oskame teda kirjeldada, aga kas see, kuidas me seda teeme, on ka reaalsusele vastav?
Et milline on Jumal, ma mõtlen siin Tema olemust, mitte välimust, sest vahel ma pole üldse kindel, et me saame Jumala kohta kasutada sõna «välimus». Aga olemus on tähtis… Kuigi minule kui inimesele kohe kindlasti hoomamatu, või oleks õigem öelda: üle mõistuse käiv. Jah, milline ta on?
Kujuta ette, et oled mere kaldal. Kas see, mida sa näed, on meri? Aga kui võtad sealt klaasi sisse vett, kas siis klaasis on meri? Jah, me saame mõlemale küsimusele vastata jaatavalt. See, mida näeme, on meri, ja ka klaasis on meri. Ometi olete te tõenäoliselt minuga nõus, et sedasi saame me kirjeldada vaid pisikest osa merest. Kogu tervikust ja tema omadustest puudub meil ettekujutus. Nii on tegelikult ka Jumalaga, ega me ikka ei tea, milline ta tegelikult on. Aastatuhandete pikkuse uurimise tulemusena oleme me Jumalast teada saanud vaid kübekese ja seegi on sageli see, mida ta ise on tahtnud meile teada anda. Nojah, võib ju olla, et oleme nii loodud, et polegi võimelised Jumala olemusest aru saama.
Ja nii on meie kirikukalendris vaid üks püha, mis püüab Jumalat meile näidata ühe isikuna, muudel pühapäevadel me tavaliselt puudutame Jumala erinevaid avaldumisvorme. Me kas räägime loomisest või siis lunastusest või pühitsusest, aga see, et Jumal on kolmainus Jumal, tuleb välja ehk ainult usutunnistuses. Muidugi, olla võib, et meil polegi vaja alati tegelda tervikuga, sageli on kasulikum pühenduda osadele ja nende osade kaudu tuleb meile arusaamine tervikust. See on nagu pusle kokkupanek, kus ettekujutuse tervikust saame alles siis, kui meil on piisavalt palju tükikesi oma kohale pandud. Nii on ka meie ettekujutusega Jumalast. Mida enam me teda tundma õpime, seda selgemaks saab meie ettekujutus Temast. Aga tõenäolisem on muidugi see, et mida enam me teda tundma õpime, seda enam jõuame järeldusele, et me ei tea Temast ikka üldse mitte midagi. Aga ka selle teadmiseni jõudmine eeldab pidevat usuelu, Piibli uurimist ja palveelu.
Oled sa mõelnud, kui ühekülgne, koguni auklik võib olla nende inimeste, kes vaid kord-paar aastas kirikusse satuvad, ettekujutus Jumalast?
Olen siiani arutlenud Jumala olemuse üle. Aga ehk polegi meile siin ja praegu see Tema olemus üldse tähtis. Ehk on meile hoopis tähtsam see, et me Temaga osaduses oleme. Et leiame endas iga päev jõudu imetleda Tema loomistöö imelisust, et harduksime, kui mõtleme sellele, et me pole Tema ees õiged mitte omaenda tublidusest, vaid Tema armust. Et oskaksime igal oma elupäeval leida tuge ja juhatust Tema lähedalolust. Meil on palju suurem võimalus jõuda Jumalani iseenda kaudu. See tundub küll esmapilgul natuke imelik – et leida kedagi, kes on meist kaugemal, vaatame hoopis enda lähedale või õigemini iseendasse. Kuigi see on loogiline.
Et meil pole peale Piibli mingit muud allikat, mis kirjeldaks meile Jumalat ja mille tõelevastavuses me saame olla iga hetk kindlad, siis peame leidma endas jõudu luua endale võimalikult selge ettekujutus Jumalast. Ahjaa, sellega peab muidugi olema väga ettevaatlik, et me ei lõpetaks sama eksitusega, nagu seda tegi Iisraeli rahvas. Mäletate, paar nädalat tagasi oli Vana Testamendi lugemiseks tekst, mis rääkis sellest, kuidas rahvas tegi endale kuldvasika jumalakujuks. Ma ei usu, et rahvas oli sel hetkel teadlik sellest, et ta midagi valesti teeb. Nagunii oli seal keegi, keda rahvas austas ja kellele lihtsalt see vasika kujund meeldis. Inimesed tegid pimesi järele, mida neile öeldi. Tulemuseks oli see, et rahvas oli hävitamisele väga lähedal.  
Niisiis tuleb meil ikka alati meeles pidada, et lisaks Jumalale on meid ümbritsemas ka palju neid, kes meid Jumalast eemale tahavad tõmmata.
Siinkohal on ehk hea soovida teile jõudu ja tahtmist jõuda Jumala tundmisele. Kindlasti ka kriitilist meelt, et suudaksite vahet teha õigel ja valel õpetusel.
Minu arvates on selle lõpumõtte väga ilusasti kirja pannud Paulus tänases epistlitekstis: «Lõppeks, vennad, olge rõõmsad! Seadke oma asjad korda, laske endid julgustada, olge üksmeelsed, pidage rahu! Küll siis armastuse ja rahu Jumal on teiega! Issanda Jeesuse Kristuse arm, Jumala armastus ja Püha Vaimu osadus olgu teie kõikidega!» (2Kr 13: 11(12)13)
Aamen.

 


Urmo Saks,
Muhu koguduse õpetaja

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)