Esileht » Uudis » Esileht »

Milline oli 2020. aasta teie kogudusele?

06.01.2021 | | Rubriik: Esileht

Gustav Piir, Tallinna Püha Vaimu koguduse õpetaja

Ebatavaline aasta oli. Oleme saanud uusi kogemusi, tekkinud on uusi võimalusi. Kõige suuremaks muutuseks oli turistide puudus, mis põhjustas majanduslikke raskusi. Tulud on vähenenud rohkem kui kolm neljandikku. Oleme pidanud töötajate tööaega ja rakendust vähendama.

Positiivne on, et koguduseliikmed on raskel koroonaajal toeks olnud. Jumalateenistusi oli vähem. Väga huvitav kogemus oli leerilastega: tänu veebikursusele suurenes leerilaste arv. Tore ka, et pühapäevakoolilapsed ei kadunud ära pärast eriolukorda. Kui kontaktõpe taastus, siis tulid lapsed tagasi. See rõõmustas. Aasta oli omapärane, ent ka siia on jätkunud Jumala õnnistust!

Küllike Valk, Ridala ja Martna koguduse õpetaja

Eriti hästi läks Ridala kogudusel. Kui varem toimusid jumalateenistused vana traditsiooni järgides kaks korda kuus, siis alates märtsist ehk eriolukorra algusest igal pühapäeval. Alustasime palvustega ja suvel läksime üle jumalateenistustele. Koguduse maja ei saanud ruumi vähesuse tõttu kasutada. Seetõttu olemegi enamasti kirikus olnud ja alates novembrist saime ka pühakotta sooja sisse. Hullu pole midagi, kõik on väga hästi.

Sisuliselt ei jäänud midagi tegemata, inimesi tuli küll kokku vähem ja polnud probleem poolt täituvust ka kirikus hoida. Kõik õueüritused said peetud, tähistasime suvel terve nädala Ridala esmamainimise 800. aastapäeva ja Ridala kiriku 750. sünnipäeva. Talitusi on olnud vähem. Laulatusi ei olnud üldse, leerilapsi oli vähem, ristimisi oli. Veebikursusi meil ei toimunud.

Oli keeruline, teistmoodi mõtlema panev aasta. Tuli leida uusi lahendusi, olla palju vapram. Aasta jääb meelde, selles ei ole kahtlustki!

Markus Haamer, Põltsamaa koguduse õpetaja

Aasta läks kenasti, midagi ära ei jäänud. Kevadel olid küll vaid palvused. Ülekandeid me ei teinud, küll aga edastasime kogudusele videotervitusi. Ei tea, et koguduses oleks viirusesse nakatunuid. Inimesed on kenasti maski ja hajutatuse põhimõtte omaks võtnud. On mõistetud, et selles väljendub ka kristlaste kuulekus ja hoolimine. Kindlasti koroona mõjutas kirikus käijate hulka. Suurt masendust pole näha, pigem ollakse tagasihoidlikud.

Teisalt – majanduslikult läks sandisti. Kirikla rentimine on kogudusele oluline tuluallikas, kolmandik eelarvest jäi täitmata. Õnneks on meil väga asjalik juhatus ja oleme reserve kogunud, päris hätta ei jäänud. Muidugi jäi osa töid tegemata.

Matuste arv ei muutunud, ristimiste arv kahanes oluliselt. Leeritamine on viimased aastad olnud languses, korraline talvine leerikool oli ainulaadne, vaid üks inimene osales. Veebikursust ei proovinud, pean kontaktõpet just usulise kasvamise mõttes oluliseks.

Jõululaupäeva teenistuse tegime õues ehk lossihoovis. Tagantjärele vaadates oleks ka kirikusse ära mahtunud, ent ei teadnud, kui palju rahvast tuleb. Kahjuks sadas päris korralikult, panime ka kõlari kirikusse ja seal oli 35 inimest. Väliteenistusel osales umbes 150 inimest, tavaliselt on kirikus kahel teenistusel umbes 1200 inimest.

Minu ootus on, et inimesed pööraksid praegusel ajal oma pilgu Jumala suunas. Kui vaadata laiemalt – Eestit on peetud usuleigeks riigiks –, siis Soomes, Leedus, Lätis, Saksamaal ja mujal on praegu kirikud kinni, meil mitte. Midagi on nagu pöördunud. Jumal on ette valmistanud olukorra, pannud riigi etteotsa õiged inimesed, kes on selle eest seisnud, et pühakojad oleksid avatud. Seegi suur õnnistus!

Kätlin Liimets

Tuleb inimesi idast ja läänest, põhjast ja lõunast, ja nad istuvad lauas Jumala riigis. (Lk 13:29)