Milline muusika sobib kirikusse

22.06.2005 | | Rubriik: Määratlemata

Eesti muusikaürituste korraldajad on viimastel aastatel avastanud, et Eestimaa kirikud pakuvad suurepärast võimalust korraldada kontserte ning muusikasündmusi. Kirikukontsertide esimene korraldaja oli 1988. aastal Eesti Kontserdi produtsent Andres Uibo, kes korraldas kirikutes esimese orelifestivali kontsertsarja. Tänaseks korraldab Uibo, kelle hinnangul sobib kirikutes mängimiseks 90-95% kogu maailmas loodud muusikast, lisaks orelifestivalidele kirikutes ka teisi muusikaüritusi.Kontserttegevus kirikutes on aktiviseerunud ja teinekord lastakse uksest sisse ka esinejaid, kes traditsioone austavate kirikuinimeste sõnul ei peaks saama võimalust seal esineda. Kirikutel on oht muutuda kultuurimajade aseaineks. Juhtub ka seda, et õue planeeritud muusikasündmus on toodud äkilise vihma tõttu kirikusse.

Ilmselt ei ole olemas selget ja aktsepteeritavat kirikumuusika definitsiooni. Samas tuleb väita, et teatud muusikastiilid jäävad väljapoole kirikumuusika mõistet. Kirikumuusika peab olema selline, mida saame kutsuda pühaks, see on musica sacra või sacred music. Samas ei ütle ma, et kirikumuusika on üksnes gregooriuse või bütsantsi kirikulaul.

Kirikumuusika on eriti meile, protestantidele, palju avaram ega ole piiratud vaid teatud kõrgkultuuride muusikastiiliga. Kiriku olemusse kuulub universaalsus, mis kajastub ka kirikus kasutatavates kaunites kunstides. Näiteks gospelmuusika on saanud viimaste aastakümnete jooksul eluõiguse kirikus, kuigi seda teatud ringides võõristatakse. Uude kirikumuusikasse on põhjust suhtuda tõsisemalt ka kirikumuusikuid ettevalmistavates õppeasutustes. Näiteks leeritöös võib olla möödapääsmatult vajalik, et organist oskaks kasutada ka muid instrumente kui vaid orel ja klaver.

Milline muusika sobib siis kirikusse? Minu arvates vajavad muusikud ja kirikutesse kontserte plaanivad akadeemilised ja harrastuskoorid asjalikku nõuannet. Seda nii kontsertide kavandamisel kui kiriklike talituste puhul. Kiriku kaastöölistel, niihästi vaimulikel kui ka kirikumuusikutel tuleb esmalt olla hea suhtleja. Kiriklike talituste puhul muusikat valides ja soovitades tuleb lähtuda esmalt kasuaalia jumalateenistuslikust iseloomust. Matuse või laulatuse puhul ei saa kasutada mistahes muusikat.

Teatud juhul muutub muusika aga n-ö kultusmuusikaks tema kasutamise kaudu. 1858. a abiellus Inglise printsess Victoria, tollase samanimelise kuninganna tütar, Preisi printsiga. Sellest pulmast sai alguse traditsioon, mida tänaseks järgib vist kogu ristiusuline maailm. Suurem osa meist, kes me kunagi abiellunud oleme, on traditsioonist tahes-tahtmata kinni pidanud. Millest on jutt? Esmakordselt võeti kasutusele Mendelsson-Bartoldi «Pulmamarss», mis pärines tema Shakespeare muinasjutu ainetel loodud «Suveöö unenäost», kus peetakse eesli pulmi. Rahvas on aga selle unustanud ja nüüd sobib ta väga hästi kirikus mängimiseks.

Kiriklike talituste, jumalateenistuste ja kirikukontsertide ettevalmistuses on peamine tabada ja kasutada selle jumalateenistuslikku iseloomu. Me ei tohi lähtuda oma muusikalisest maitsest ega mingitest maistest mõjutajatest, olgu kas või kogudusele majandusliku kasu saamisest, vaid ainuüksi sellest, et kirik on Jumala tempel 24 tundi ööpäevas ja 365 päeva aastas. Kirikus peab leiduma ruumi Jumala ülistamiseks.

Võime vabalt ütelda Martin Lutheri sõnadega: «Saatan ei pea mitte kõiki kauneid viise endale hoidma.» Tuleb lihtsalt jälgida sõnumit, mida laulud endas kannavad.

Suvel on kirikutes palju kontserte. Soovin, et igaüks leiab endale midagi meeldivat. Tere tulemast avatud kirikuisse!

Tiit Salumäe,
assessor

Tänage Isa, kes teid on teinud kõlblikuks osa saama pühade pärandist valguse riigis. (Kl 1:12)