Millest tehakse kirikut?

Narva Aleksandri kiriku taastamisest on ajaleht Eesti Kirik lugejaid aeg-ajalt informeerinud. Alljärgneva loo on toimetuse palvel koguduse õpetaja kirja pannud nende inimeste soovil, kes tahavad selget ülevaadet kiriku taastamiseks laekunud ja kulutatud rahast.
Välis-Eesti organisatsioonides on inimesi, kes julgeksid kiriku taastamist toetada, kui nad näevad, et Eesti riik omapoolset huvi näitab piirilinnas, mis kahe aasta pärast ka Euroopa piiri märgib, Narva jõe kaldal paikneva unikaalse pühakoja ülesehitamisel.
Pärast sõda oli kiriku ehitamine mõnes mõttes lihtsam: rahvas võttis end kokku ja palju oli võimalik teha talgutega. Et materjali ostuks pidi saama täitevkomitee loa, tõid talgulised ise ühtteist kaasa – kes naelu, kes tsementi, kes lauajuppe. Fantastiline, aga nii ehitati üles paljud Eesti kirikud.
Praegu nii ei saa. Taas on vaja projekte ja ekspertiise ja firmasid… Ja muidugi raha.
Katedraalist barakki
Narvas pärast sõda kiriku ülesehitajaid kuigi palju polnud, 1944 tegid taganevad Saksa väed linna inimtühjaks, hiljem muutus Narva kui Sillamäe linnaosa NLiidu uraanipealinnaks, kuhu ebausaldatavat elementi elama ei lastud.
Nii lakkasid olemast Vaivara, Peeterristi, Meriküla, Narva-Jõesuu, Kallivere, Narva soome-rootsi Miikaeli, saksa Johannese kirik; eesti Peetri kiriku müürikivid kasutati uue raudteejaama ehitamiseks. Ainsana jäi ühe vapra mehe toel, kelle nimi muide oligi Vapper, Narvas töösse Aleksandri kirik.
6. märtsi 1944. a pommitamine jättis küll augu kuplisse ja purustas tornikiivri, 24. juuli paiku lasksid väidetavalt taganevad sakslased õhku kellatorni säilinud kiviosa.
Ometi korjas kogudus kokku allesjäänud luterlased ja taastas tasapisi kirikut – just põhiliselt talgute korras. Seda kuni 1962. aasta 2. septembrini. Siis tehti kogudusele selgeks vajadus vahetada katedraal baraki vastu. Aleksandri kirikusse asus kaubastu ladu, alul muide viinaladu, nagu see ideoloogiliselt sobilik tundus. Ometi hoidis ladu kirikul aknad ees ja mingisuguse katuse peal.
Kraana läks utiili
21. detsembril 1990. aastal anti tookordse Narva linnapea Vladimir Mižui allkirjaga kirik tagasi kogudusele ja linn võttis sama aktiga endale kohustuse tasuda kolmandik kiriku taastamise eelarvelisest maksumusest.
Tehti ka katse alustada taastamisega. Püstitatud tornkraana varastati aga vaskosadest nii puhtaks, et see saadeti utiili.
Toonase praosti Peeter Kalduri eestvõttel rajati Narva Aleksandri Kiriku Fond. 1995. a eraldas Narva linnavalitsus fondile 80 000 krooni.
Jõuti laduda jupike kellatorni ning valada lagi ja teha katus torni pearuumiga ühendavale eeskojale. Õnnetuseks hukkus purjus kaitseliitlase kuulist fondi tegevjuht üliõpilane Priit Maamets. Raha fondi leida enam ei õnnestunud ja aastail 1998–99 fond sundlikvideeriti.
Viimased kümme aastat on katedraalile olnud kõige raskemad. Lakkas olemast katus, puud-põõsad ajasid müüri juured, kadusid uksed-aknad ning kirik sai «hotelliks» kodututele.
Usk eestlusse
Eestlaste osatähtsus venekeelses Narvas kõigub nelja protsendi ümber, pool protsenti on ingerisoomlasi. Kõigist olnud luteri kogudustest kokku jäi 73 liikmeannetajat. Ometi peetakse kirikut eestluse sümboliks. Eesti Vabariik taastatud, ütles üks linna juhte uskuvat, et esimese asjana taastatakse Aleksandri kirik.
Tegelikud taastamistööd jätkusid alates 1999. a. Taastajaks sai Narva ehitus-restaureerimisfirma Gradiens, Narva linn eraldas 20 000 krooni ukse- ja aknaavade kinnimüürimiseks. Riigi Muinsuskaitseameti kaudu eraldati 420 000, millega ehitati keskosa tellingud, alustati karniiside ja katusekonstruktsioonide restaureerimisega.
2000. a eraldati läbi Muinsuskaitseameti Gradiensile taas 403 470 krooni, millega jätkati katusekarniiside taastamist, muretseti puitu ja metalli ning alustati ajutise katusekatte paigaldamist.
Raha on tulnud
2001. a jõudis riigieelarvest Gradiensile 369 000 krooni, sellele lisandus riigi reservfondist tormikahjustuste likvideerimiseks kolmandik kahjusummast – 176 646 krooni. Nimelt viis 16. juulil 2001 torm ära umbes 150 ruutmeetrit vana katust. Kogudus sai hasartmängumaksu fondist toetust 20 000 krooni, millega toodi kirikusse taas elekter ning paigaldati turvauks. Narva linn toetas 2001. a kiriku taastamist 40 000 krooniga, millega valmis kupli katusel kaks nurgatorni; kolm tornikest valmis riigi eraldatud raha eest. Plekiga sai kaetud 40% kupli katusest. Seega ületas töödeks kogutud raha poole miljoni krooni piiri.
Enam kui poole miljoni krooni eest (täpsemalt 530 748 krooni) tehti töid ka 2002. a. Sellest jõudis Gradiensile Muinsuskaitseameti kaudu 318 995 krooni. Narva linn eraldas 150 000 krooni, millest Gradiensile sai 128 212 krooni, ülejäänu läks Päästeametile turvavõrgu valmistamise ja paigaldamise eest. Koguduse kaudu kogunes kiriku taastamiseks 100 000 krooni, millest põhiosa, 80 000, tuli annetusena Kuningas Arturi Fondilt ja selle raha eest sai kupli kesktorn. Kui siia lisada risti ja kuke kuldamine ning piksekaitsetööd, oli kuplitorni maksumuseks 83 540 krooni.
Lisaks on kindlasti tehtud pidevalt kulutusi projekteerimis- ja ehitusjärelevalve töödele. Need on tellinud Muinsuskaitseamet otse ning nendest maksumustest kogudusel veel ülevaadet ei ole.
Lõppsumma on miljonites
Loodame, et ka 2003. a ületame viimased tõkked Narva Aleksandri Kiriku sihtasutuse rajamisel ning üks struktuur asub kogudusele appi Eesti suurima pühakoja taastamisel ja ülalpidamisel.
Kui 2000. a 19. septembril käis Narvas president Lennart Meri, jättis ta kogudusele julgustavad kirjaread: «Aleksandri Suurkiriku lagedad võlvialused manitsevad meid tööle ja lootusele!»
Aleksandri kirikul kui ka kogu Narva linnal on arenguruumi, mistõttu ootame siia appi kõiki hea tahte ja perspektiivitundega inimesi ja organisatsioone.
Kui palju raha veel vaja on? See oleneb eelkõige sellest, millisesse korda kirik viia. Olemasolev eelarve on koostatud 58 miljoni Eesti krooni peale.
Villu Jürjo,
Narva Aleksandri koguduse õpetaja

Rahaeraldused kiriku taastamiseks
1999
Narva ehitus-restaureerimisfirmale Gradiens 20 000 krooni (Narva linn), 420 000 krooni (Muinsuskaitseamet)
2000
Gradiensile 403 470 krooni (Muinsuskaitseamet)
200l
Gradiensile 369 000 krooni (Muinsuskaitseamet),176 646 krooni (riigi reservfond)
Kogudusele 20 000 krooni (hasartmängumaksu fond), 40 000 krooni (Narva linn)
2002
Gradiensile 318 995 krooni (Muinsuskaitseamet), 128 212 krooni (Narva linn)
Päästeametile 21 788 krooni (Narva linn)
Kogudusele 80 000 krooni (Kuningas Arturi Fond), 20 000 krooni (annetused)