Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Millest räägivad laululehed

27.05.2020 | | Rubriik: Kirikuelu
Laulatuse laululeht.

Kiriku laululehed asuvad eikellegimaal. Seltskonna ühisnimetus on pisitrükised. 

Suurde arhiivi nad satuvad inimesest järelejäänud paberitega, isiklikus arhiivis olid nad vanasti Piibli või neljaksmurtuna lauluraamatu vahel, uuemal ajal ka juhuslike raamatute vahele „eest ära“ torgatud. Alul tarbetekst, pisut hiljem mälestustekst. Raamatuinimese jaoks on laululehed midagi silmanurgast hetkeks kaeda. 

Rapla kandi laululehed

Koduseinte vahele mõistetuna on hea tegelda millegi esmapilgul tüütuga – see tähendab raamaturiiulites tolmuga võitlemise ja pärast suurt tööd mingi sinule ainuomase raamatute süsteemsuse taastamisega. Selle tasuks on paljude raamatute jälle nägemise rõõm. Ja ennäe! – laulikute riiulisse on „trüginud“ kaks rohmakalt köidetud komplekti laululehti!

Vanem komplekt laululehti tundub pärit olevat Rapla kirikumõisa maadelt (aastast 1895 kuni 1920ndate aastateni), sisaldades laule jõulu pühal, nääripäeval, nelipühi laule, ülestõusmise püha, taevaminemise, aga ka surnuaja (surnuaia) püha laule, lõikusepüha laule, palmipuude püha, aga ka Rap­la õpetaja Joosep Liiwi koguduse peale õnnistamise pühal 21. oktoobril 1907. Ka Eestimaa Piibli-püha lendlehti aastatest 1900, 1902, 1903, 1904, 1908, ja rida leerilaste õnnistamise püha laule. Neist osa pealkirja all „Leerilaste sisseõnnistamise püha laulud Palvepäeval“. „Sisseõnnistamine“ on üks armas vana sõna ja laululehed lõpevad alati leerilaste nimekirjaga vastavalt laste päritolule külade kaupa. 

Jumalateenistuse laulude sappa saab trükkida näiteks Rapla koguduse aruande 1919. a kohta. Laululehe „Kurttummade pühaks 1895“ lõpetab ülevaade „Wändra kurtummade kooli tööst viimsel aastal“. Mitmed lehed on dateeritavad ainult trükiloa andmise aasta põhjal.  

Surnuaia pühitsemise laululehte nägin esimest korda: „Rapla surnuaja pühitsemise korral, 14. mail 1898. aastal“. Matmise lauludest hakkab silma Karl Eduard Malmi (1837–1901, – oli 36 aastat Raplas hingekarjane) laululeht, kuus aastakest hiljem „Rapla õpetaja J[oosep] Liivi koguduse peale õnnistamise pühal 21. oktoobril 1907“ ja ühe (Vabadussõja?) sõduri „Laulud Sõjamehe mälestuseks Rap­la kirikus Surnute mälestuse pühal 23. novembril 1919. a. Heinrich Eduard Rummel Hansu poeg sündinud Uue-Wõidumaal 31.07.1896 ja surnud Narvas 2.10.1919“.

Vennastekoguduse hõngu

Üks „Nelipühi laulude“ leht kütkestab pildi ja teistmoodi laulude valikuga. Tundub nagu vennastekoguduse hõngu, siin pean sõber Marek Rootsi pere poole abipalvega pöörduma. Vastus on Pirjole ja Marekile omaselt põhjalik: „Laululehest. Seal on kujutatud klassikalist nelipüha pilti Piiblist Apostlite tegude 2. peatükist. Püha vaim langes jüngrite peale. Seal öeldakse muuseas: „Ja nad nägid otsekui hargnevaid tulekeeli, mis laskusid iga üksiku peale nende seas.“ (Ap 2:3) Pildil on näha kaksteist jüngrit, kuid – ilmselt protestantliku vaimu tõttu – on välja jäetud Jeesuse ema Maarja, keda vanakiriklikus kunstis kujutatakse nelipühal jüngrite keskel. Laululehti vennastekogudusel ilmus. /…/ Mil määral neid muudel puhkudel ilmus, ei oska öelda. Sinu saadetud [ja siin trükitud] laululehel on mitmed lauluviisid luterlikust lauluraamatust, kuid sõnad on võõrad. Võimalik, et mõne koguduse omaalgatusel. Sõnad „kantsli salm“ viitavad pigem kirikule kui palvemajale, kuigi hilisemal ajal olid ka palvemajades kantsli moodi asjad (neid on ka puldiks nimetatud). Aga eks nii nagu ikka on ka siin palju, mida uurida.“ 

Piibel.NET annab sõnaotsingule „tuleleegid“ lisanüansid: „Sa teed oma käskjalgadeks tuuled, oma teenijaiks tuleleegid“ (Ps 104:4) ja „Kui ma seda vaatasin, asetati aujärjed ja Elatanu võttis istet. Tema kuub oli valge nagu lumi ja ta juuksed nagu puhas vill. Tema aujärjeks olid tuleleegid, selle rattaiks oli põlev tuli“ (Tn 7:9). Seda kõike peamegi silmas pidama „Nelipühi laulude“ laululehe illustratsiooni silmitsedes.

Pean need kaks laululehtede kokkuköidetud valimikku viima Marek Rootsile „vennaste valgusel“ läbi vaatamiseks, enne kui nad leiavad koha Eesti Kirjandusmuuseumi Kultuuriloolises Arhiivis (EKLAs), kuhu aastate jooksul on mõndagi minu poolt „rohurindes“ leitut tallele saanud.

Laulatuslehtede kogu

Teine valik köidetud laululehti on seotud Puhja kirikuga (paari põikega Nõo kirikusse) ja sisaldab eranditult laulatuse laule kusagil kümne-viieteistkümne aasta vahemikust. Selle valiku tekkimise/köitmise põhjused on mulle pisut hämarad. Kas need on leeripoisi või leeritüdruku kokku kogutud „lugemistel“ sõbraks saadute ja mälestuseks kokku köidetud laululehed? 

Igatahes on tagakaanel rahvusraamatukogu antikvariaadi vanaproua Senta Puulinna (1928–2008) pliiatsiga maalitud 15.- rahaühikut. Millised kuupäevad kirikukalendris „läksid loosi“ laulatustel? Panen nad siia kirja: /24.01, kell 6 õhtul/, /26.12.1923, kell 3 p. l/, /Nõo – 7.08.1927/, 18.11.1938, 9.05.1929, /Nõo – 19.05.1929/, 18.08.1929, 21.12.1929, 21.04.1930, 24.02.1930, 15.06.1930, 19.10.1930, 24.02.1931, 17.09.1933, 25.04.1936, 27.03.1938, 25.06.1938.

Kui esimesse laululehtede valikusse suhtusin kui ajalooürikuisse (muide, seal ei hakanud silma laulatuslehti!), siis laulatuslehtede kogu on lootuse inimlikule õnnele andmine Jumala hoole alla. Tollal oli ju võimalik ka „kodanlikult“ abielu kirja panna! 

Kokkuvõttes on laululehtedel kõik mingil ajahetkel populaarsed laulud paari panekul või kiriklikel pühadel laulda. Kui pisut tuulata mälus, siis laululehed omandasid kolmekümnendate keskel pilkupüüdvaid pildilisi kujundusi, ka kriitpaberile (Saksamaal) trükitud lehed ei olnud väga haruldased. Lõviosa neist jäi minust antikvariaatidesse rikkamaid kosilasi ootama. 

Mõni rikkam kirik (või hoopistükkis kirikuõpetaja – Martin Lipp) andis lausa igal aastal pisiraamatuna välja: „Laste Jõulu leht. Häädele lastele pühade andeks kirja pannud M. Lipp, Nõo õpetaja“, (1898–1902). Siin võiks pajatada ka hingekarjaste eraldi trükitud ja aastaarvuga varustatud jõulujutlustest, aga see, nagu ka Lipu järelkasvule mõeldud trükised, ületavad nelja trükilehekülje laululehe mahu ja kuuluvad juba raamatute alla. 

Peaks ideaalis Tartus kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogus ja Tallinnas rahvusraamatukogus kõik eranditult reas olemas olema. 

Osal laulatusel kasutatud laululehtedel olen näinud ka ilmalikke (luule)tekste, näiteks pruudi lemmiklaulu. Ja ega ma teagi, kas kusagil arhiivis on eraldi valik neist tuhandetest ja tuhandetest Eestis trükitud laululehtedest – seal saaks välja selgitada kasutatud laulude pingerea-edetabeli – tulevase lauluraamatu koostajail hea võtta.

Vallo Kepp

Pildigalerii:

Nelipühi laulud.
Laulud J. Liivi koguduse peale õnnistamisel.
Laulud sõjamehe mälestuseks.
Laulud Jõulu pühal.

Mina olen Hea Karjane. Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle ning ma annan neile igavese elu. (Jh 10:11a,27–28a)