Esileht » Arvamused » Nädala ringvaade »

Milleks meile usupuhastuspüha?

05.11.2014 | | Rubriik: Nädala ringvaade

Möödunud sündmusterohke nädala lõpetasid kolm tähtpäeva. Neist kaks, halloween ja hingedepäev, on küll pikkade ajalooliste traditsioonidega, kuid Eestis suhteliselt uued pühad. Vaatamata sellele tähistatakse neid laialdaselt.
Usupuhastuspühaga on vastupidi. Kunagi oli see meil üpris oluline, esimesel iseseisvusajal koguni riigipüha. Tänapäeval ei korraldata aga 31. oktoobril paljudes kogudustes enam isegi eraldi jumalateenistusi.
Küllap on see osalt seletatav sellega, et konfessionaalne identiteet ja luterlikud traditsioonid ei ole tänapäeva Eesti kirikulistele enam nii tähtsad kui varem. Kuigi XVI sajandisse tagasiulatuvad eraldusjooned roomakatoliku ja erinevate protestantlike kirikute vahel on ikka veel märgatavad, suhtutakse erinevustesse tavaliselt sallivalt. Tuntakse heatahtlikku huvi teiste kirikute vaimuliku pärandi vastu ja püritakse kristlaskonna suurema ühtsuse poole. Mõnedki omal ajal teravaid lahkarvamusi tekitanud küsimused ei tundu enam kaugeltki nii aktuaalsed. Mispärast siis üldse enam meelde tuletada sündmusi, mille tagajärjeks oli mitte ainult kiriku kahetsusväärne lõhenemine, vaid ka veriste ususõdade puhkemine?
Ent ometi on usupuhastuspühal ka praeguse aja usklikele oluline sõnum. See võiks meile meelde tuletada, et nii ühiskondlike kui isikliku elu moraalsete valikute puhul peaksime suhtuma samavõrd kriitiliselt ühiskonnas parajasti moes olevatesse ja meie usulistes ringkondades mingil põhjusel traditsiooniliseks kujunenud seisukohtadesse. Protestantidena saame tugineda ainult Piibli autoriteedile. Ent ka püüdlik oma elu Piibli järgi korraldamine ei tee meid õndsaks, vaid üksnes Jumala arm isikliku usu läbi.
Need reformatsiooni ideed on kahtlemata väärt pidevat meeldetuletamist. Seejuures polegi esmatähtis, kas teeme seda just Saksamaalt alguse saanud kombe kohaselt 31. oktoobril või mõnel teisel päeval.
Rain Soosaar

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)