Esileht » Elu ja Inimesed » Tähtpäev »

Millal on õige vastlapäev?

13.02.2008 | | Rubriik: Tähtpäev

Viimastel päevadel on tekkinud palju segadust vastlapäeva ümber. TV3 uudistesaates avaldas Edda Paukson arvamust, et vastlapäeva tuleks arvestada lume olemasolu järgi. Rahvakalendri järgi on vastlapäev olnud alati noorkuu teisipäeval ja selle leidmiseks kasutatakse mitmeid erinevaid lugunädalate süsteeme. Kuid sellel aastal jääb vastlapäev vanasse kuusse.
Tegemist ei ole siiski eksitusega. Vastlapäev on kaudselt seotud kuufaasidega, kuid mõnevõrra teise valemi alusel kui kasutab meie rahvakalender.
Vastlapäev (mõnel pool tuntud ka lihaheitepäevana) on seotud ülestõusmispühadega. Ülestõusmispühade kuupäev leitakse valemi alusel, mille kehtestas Nikaia kirikukogu 325. a pKr.
Ülestõusmispühad (lihavõtted) on alati esimesel täiskuujärgsel pühapäeval pärast kevadist pööripäeva, 2008. a seega 23. märtsil. Vastlapäevale järgneval tuhkapäeval algab 40päevane paastuaeg, mis on ettevalmistusaeg ülestõusmispühadeks. Paastuaja kogupikkus on 46 päeva, sest selle aja sisse langevad pühapäevad ei ole paastupäevad.
Vastlapäeva leidmiseks tuleb seega ülestõusmispühadest lugeda tagasi seitse pühapäeva, millele järgnev teisipäev on vastlapäev (seda põhimõtet kasutab ka üks rahvakalendri arvestusmeetodeid). Ning küllaltki harva võib juhtuda (nagu 2008. a), et vastlapäev ei lange alati noorkuusse. Käesolev aasta on eriline veel ka selles mõttes, et vähemalt 150 aastat ei ole ülestõusmispühad olnud nii varasel kuupäeval.
Joel Siim

Vastlapäev on paastuöö ehk tuhkapäevale eelnev päev. Sõna «vastlad» tuleb saksakeelsest sõnast Fastnacht, mis tähendab sõna-sõnalt paastuööd. Vastlapäev ei ole otseselt kirikupüha, aga on selgelt seotud kirikupühadega ja seda on rahvas pidanud kui viimast päeva enne tõsist paastuaega. Vastlatrall, liulaskmine ja lihasöömine on omamoodi väljaelamise viis, et siis järgmisel päeval alustada paastumist, muuta toidusedelit ja päevarütmi. Vastlad ja tuhkapäev kuuluvad kokku ja moodustavad koos kõneka kontrasti. Vastlad ilma tuhkapäevata jäävad lihtsalt tralliks keset aina kestvat pidutsemist.
Tuhkapäev juhatab sisse ülestõusmispühadele ehk lihavõtetele eelneva kuue ja poole nädalase paastuaja. Et lihavõtted on kirikuaasta liikuvad pühad, siis ka kõik lihavõtetega seotud eelnevad ja järgnevad pühad satuvad eri aastatel erinevatele aegadele. Nii liiguvad tuhkapäev, palmipuudepüha ja suure nädala pühad, aga ka taevaminemispüha ja nelipühad.
Ülestõusmispühasid peetakse 325. aasta Nikaia kirikukogu otsuse alusel kevadisele pööripäevale järgneval esimesel täiskuu ajale langeval pühapäeval. Pühad langevad seega ajavahemikule 22. märtsist kuni 25. aprillini. Täiskuu arvestamine on seotud juutlike paasapühade traditsiooniga. Kuid ülestõusmispühad ehk kristlikud paasad on alati pühapäeval. Tänavu on ülestõusmispühad väga varakult, 23. märtsil, ning seetõttu ka tuhkapäev ja vastlapäev veebruari alguses ning nelipühadki juba 11. mail.
Tuhkapäev on seega alati 7. lihavõtte-eelse nädala kolmapäeval ja vastlapäev teisipäeval.
Peeter Paenurm

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)