Esileht » Arvamused » Kolumn »

Miks peapiiskopi isik on niivõrd tähtis?

28.05.2014 | | Rubriik: Kolumn

EELK järgmise peapiiskopi valimiskampaania sai hoo sisse juba eelmisel aastal, kui meedias ilmusid esimesed lood teemal, kellest võiks saada peapiiskop ning milline on tema roll kirikus ja Eesti ühiskonnas laiemalt.
EELK jaoks on see aeg suur võimalus kirikut ja tema juhte ning nende mõtteviisi ja arusaamu avalikkusele laiemalt tutvustada – on konkreetne põhjus, miks kirikust rääkida. Mida rohkem kandidaate, seda parem. Nii kiriku liikmed kui ka ilmikud saavad kirikujuhtidega rohkem tuttavaks. EELK saab kinnitada: meie pink on pikk ning hääl tugev.
Vaieldamatult on EELK peapiiskop Eesti kõige mõjukam ja tähtsam vaimulik, kes ei esinda mitte ainult luterlasi, vaid kogu Eesti ristirahvast. Väiksemad konfessioonid tahavad samuti esindada kõiki Eesti kristlasi, tehes aktiivset evangeeliumikuulutuse tööd, kuid rahvakirikuid meil rohkem ei ole (õigeusu kirik loomulikult ka, kuid rohkem venekeelse elanikkonna hulgas).
Kristlik Eesti on EELK peapiiskopi nägu või vastupidi – EELK peapiiskop on Eesti esikristlane. Tema sõnavõttude põhiseisukohad jäävad kajama kogu Eesti kristlaskonna seisukohtadena. Ühiskond ootab paljudes väärtusi puudutavates küsimustes kiriku seisukohta. See kirik on üldjuhul EELK ning kõneisik on peapiiskop.
Piiskopiamet on ühiskondlikult vastutusrikas, mistõttu ei ole uue peapiiskopi valimine pelk EELK siseasi, vaid puudutab väga paljusid inimesi, kelle jaoks EELK on moraalne, eetiline ja vaimulik tugi. Valimisprotsessi avatus ning avalikkuse kaasamine on iseenesest mõistetav, kuigi valida saavad piiskoppi vähesed valitud. Nagu Eesti presidentigi.
Piiskopikandidaatide arvamuslood ja väitlusedki on teretulnud ja omal kohal. Nad ei aita mitte ainult valida parimate seast parimat, vaid toovad ka Eesti vaimuliku mõtte väärikamad sõnumid Eesti avalikku ruumi. Oluline on rääkida ka sellest, mis on olnud: EELK juhtimise ajaloo tutvustamise aeg on just nüüd, kui valitakse uut, võimalik et väga pikaajalist peapiiskoppi.
Mõjukatele ametikohtadele tuleb valida inimesed, kellel on sobivad isiksuseomadused, kes vastavad tsensustele (nt vaimuliku ametis töötatud aeg – 15 aastat), kellel on oma tööst ja organisatsiooni arengust tulevikukujutlus, kes on laitmatu mainega ning valmis seda ametit pidama. On vaja inimest, kes istutaks ja kastaks, et Jumal saaks lasta kasvada. Ta peab teadma, mida ja kuidas istutada ning millal kasta, et EELK elaks. Täisväärtuslikult ja täisvereliselt.
Praeguseks on üles seatud viis kandidaati: Urmas Viilma, Ove Sander, Joel Luhamets, Marko Tiitus ja Tiit  Salumäe. Kõik viis on tuntud ja tunnustatud juhid, kuid erineva kuvandiga.
Sõltumata sellest, kes osutub valituks, peavad valijad teadma: nagu peaministrivahetus muutis valitsuse kuvandit, muudab ka peapiiskopi vahetus kiriku oma. Valijad otsustavad, millise näo nad tahavad EELK-le järgnevateks aastateks anda.
Kindlasti on EELK peapiiskop Eesti kristlaskonna mõjukaim saadik ka ilmalikus avalikus elus. Valimisel tuleb programmi kõrval analüüsida kandidaatide võimet tajuda sotsiaalseid protsesse ning neid suunata. Milline on Eesti moraalne pale kahekümne aasta pärast, sõltub suurel määral sellest, milliseks kirik (eelkõige EELK) tahab/suudab/oskab seda kujundada. Kiriku hääl on mitu korda veenvam kui partei oma.
Kuigi Eestis ei ole riigikirikut, on EELK riigile kõige lähemal olev kirik. Ajaloolistele põhjustele lisaks on see nii ka seetõttu, et luterlik ilmavaade on tavakodanikele kõige lihtsamini vastuvõetav. EELKs on vähe kirikukarmust ja kohtumõistmist, see teeb kirikuuksest sisseastumise lihtsamaks.
EELK esindab olulises osas Eesti vaimulikku intelligentsi. Peapiiskop on kristlike väärtuste väljaütleja ning selgitaja. Tal peab olema selge maailmapilt ning ta peab suutma seda ühiskonnaga jagada. Just õilsate kristlike väärtuste propageerimine on peapiiskopi missioon evangeeliumi kuulutamise kõrval. Hea, kui inimesed usuvad, et Jumal on. Veel parem, kui nad arvestavad sellega, et ta on. Peapiiskop suunab uskuma ja veenab arvestama. Mõlemad tööd on ühiskonnale kasulikud – nad aitavad eetilisema ja moraalsema elukeskkonna poole. Riiki, kus on rohkem armastust ja vähem viha.
janekmaggi

 

 

 

 
Janek Mäggi,
suhtekorraldaja

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)