Esileht » Uudis » Uudised »

Miks lihavõtted on liikuv püha

19.04.2019 | | Rubriik: Uudised

Erinevalt tavast tähistada Jeesuse sündi alati 25. detsembril, paigutub Õnnistegija surmapäev aastate lõikes erinevatele kuupäevadele. Oleme harjunud, et jõulud on seotud kindla kuupäevaga, aga Jeesuse Kristuse ristisurma ja surnuist ülestõusmist meenutavad pühad on liikuvad. Kirikuaasta olulisemat püha tähistab ristirahvas ajavahemikus 22. märtsist 25. aprillini.
Miks nii? Kas poleks lihtsam, kui sarnaselt Jeesuse sünnipäevaga, mis on tõstetud talvise pööripäeva lähedusse, oleks ka tema surmapäev paigutatud kevadisele pööripäevale?
Põhjust selgitab asjaolu, et kirikukalender pole koostatud nagu kooli tunniplaan „õppenõukogu otsusega“, vaid on välja kujunenud kristlike sajandite jooksul, seda on vorminud kristlik traditsioon ja pärimus. Kui jõulud kinnistusid kirikuaastaringi alles 4. sajandil, siis ülestõusmispühade tähistamisest on teated 2. sajandist. Vanima kirikupühaga seonduvas lepiti kokku Nikaia kirikukogul aastal 325. Otsustati, et seda tähistatakse juutide paasapühaga samal ajal. Evangeeliumidest on lugeda, et Jeesus läks Jeruusalemma paasapühaks ning seega on õige vaadelda palmipuudepühast algavat suure nädala sündmustikku just juutide paasapühast lähtuvalt. Esmapilgul on valem, mille järgi ülestõusmispüha asupaik konkreetsel aastal paika pannakse, lihtne: pühad algavad esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva. Lähemal süüvimisel ilmneb aga, et valemis on mitu muutujat.
Pööripäeva – hetke, mil päike tuleb lõuna poolkeralt nii-öelda tagasi põhjapoolkerale ehk hakkab meil kõrgemalt käima – väljaarvutamisega on seotud oma ala asjatundjad. Sel aastal läbis päike kevadpunkti 20. märtsil kell 23.58. Mõni tund hiljem, 21. märtsil kell 3.43 oli täiskuu. Sellest tulenevalt oleks pidanud 1. ülestõusmispüha olema 24. märtsil, aga on, nagu kalendrisse vaadates teame, hoopis 21. aprillil. Miks?
Vastuse saamiseks peame taas viitama juutluse traditsioonile. Tuleb välja, et kirik ei arvesta tegelikku, astronoomilises mõttes täiskuuaega, vaid võtab oma arvutuste aluseks vana juudi lunisolaarse (kuu- ja päikesekalender koos) kalendri. Selle järgi peab täiskuu olema alati kalendri 14. päeval ning sellest tulenevalt tekibki olukord, kus ülestõusmispüha võib langeda tervelt 35 päeva sisse.
Olulisem eeltoodud ekskursist arvude ja aja arvestamise temaatikasse on teadmine, et iga kevad toob paasapüha ning ristirahvas tähistab Jeesuse viimast teekond ristile ja elu võitu surma üle. Igaüks meist saab selle rännaku koos oma Õnnistegijaga ette võtta. Mitmed EELK kogudused kutsuvad suure reede ristiteele (vt https://www.eelk.ee/et/uudised/ristitee-palvused-suurel-reedel-2019/) ja kõikide kirikute uksed on avatud rõõmupühal.
Liina Raudvassar

Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle tema on valinud enesele pärisosaks. (Ps 33:12)