Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Miina-Liisa Kuusemaa: projekt peab toetama koguduse põhitegevust

14.03.2018 | | Rubriik: Kirikuelu

Valga praostkonna sinodil Laatres tunnustati Miina-Liisa Kuusemaa tööd ja tunnistati selle jätkumise vajalikkust. Tagaplaanil lahtivõetud oreli viled. Rita Puidet

Kaks aastat on Valga praostkonnas palgal olnud projektijuht ja praostkond on tema tööga rahul.

2016. aasta 1. jaanuarist võeti Valga praostkonnas tööle projektijuht. Möödunud aastal praostkonna sinodile esitatud sõnalises aruandes kirjutatakse: „Praostkonna projektijuht on Miina-Liisa Kuusemaa. Tema korraldab koguduste kinnisvara korrashoidu, taotlusvoorude aegade jälgimist, tellib projekte ja hinnapakkumisi, esitleb taotlusi, koostab taotluste dokumente, külastab kogudusi. Samuti teeb rahataotlusi praostkonna ja selle koguduste muusika- ja lasteüritusteks.“
Leping kehtis ühe aasta ja aasta pärast sõlmiti uus leping. Möödunud aasta märtsis sinodil praostiks valitud Mart Jaanson ütleb, et aasta lõpuga sai palk küll välja makstud, kuid uue aasta alguses oli tal kahtlus, kas suudetakse jätkata.

Tööpuudust pole
Samast aruandest võib lugeda, et probleemid on Hargla kiriku põrandaga, Karulas pastoraadi katusega, Laatres kiriku konstruktsiooniga, Puhjas pastoraadiga, Rõngus kiriku ja pastoraadiga, Valga kirik vajaks krohviparandusi. Möödunud aastal valmis Rõngu kiriku katuse projektdokumentatsioon. Pisut üle poole praostkonda toodud 200 000 eurost on läinud Puhja pastoraadi ja kiriku heaks.
„Ma usun, et iga kogudus on Miina-Liisale tehtu eest äärmiselt tänulik. Praostkonna üldine hoiak on, et projektijuhti on tarvis, aga palgafondi vahendite leidmisega on suuri raskusi,“ ütleb praost ja selgitab, et praostkond pole nagu kogudus, kes saab iseseisvalt majandada, vaid on konsistooriumi allüksus. Valga praostkonnas on 11 kogudust, nad on erineva võimekusega.
Praostkonna nõukogule saadetud kahe aasta aruannetest võib lugeda, et tänu Miina-Liisa Kuusemaa kirjutatud projektidele on saanud toetust Karula, Laatre, Rannu, Rõngu, Sangaste ja Valga kogudus. Muidugi ka Puhja kogudus, kus Miina-Liisa on organistiks. Väiksemad toetused on seotud koguduste kontserttegevusega, suuremad Laatre ja Sangaste kiriku oreli remondiga, Karula kirikule invakaldtee ehitamisega. Valminud on Rõngu kiriku halduskava, kui loetleda vaid mõningaid töös olnud või olevaid projekte.

Kokkuleppe ootel
Praost Jaanson sõnab, et kui ta eelmisel aastal praostkonna juhiks valiti, leidis ta end protsessi keskelt. Palgafond on kujunenud väga raskelt, aga kuidagi on saadud hakkama. „Projektijuhi palgaküsimus on endiselt lahendamata. Oleme teinud taotlusi partneritele, aga minu seisukoht on, et projektijuht peab ise palga leidma, vastasel juhul peaksime tööle võtma teise projektijuhi. Osa palgafondist võiks tulla praostkonna kogudustelt,“ on Mart Jaanson ettevaatlik. Tõsiasi on, et mõnest fondist raha taotlemisel on lubatud töötasu näidata, aga paljudes mitte.
Projektijuhi palgafondi on panustanud mitu kogudust, Kylväjä misjoniselts Soomest, MTÜ Sambia Sõbrad, aga praost tõdeb, et süsteem pole veel käima läinud. Siiski on koguduste juhid seda meelt, et töö on olnud tulemuslik ja seda tuleks jätkata. Õpetaja Ivo Pill sõnab, et Miina-Liisa on leidnud jõudu ja energiat tegelda orelitega, kusjuures ka nendega, mis näisid lootusetud ja polnud aastakümned mängitavad.
„Laatre kiriku kuulus Wal­ckeri orel, mille pealt legendaarsed meistrid Kriisad olla kord algusaegadel käinud snitti võtmas ja mis oli täiesti laastatud olukorras, on läinud tegemisse, korraldatud orelitalgud andsid uue hingamise ka kogudusele,“ sõnab Ivo Pill.
Nüüd tegeleb Laatre koguduse juhatus katuse ja torni remondiga, sest pole ju võimalik uut ja ilusat orelit ohtliku ja väsinud katuse all hoida. Lõplikult valmis sai Sangaste orel. Ja Pill lisab: „Miina-Liisa on see hea hing, kes meenutab ka oreli hooldamise ja häälestamise vajadust ning korraldab selle kvalifitseeritud meistri poolt.“
Ivo Pill ütleb, et ei tea täpselt, kui suure summa on Miina-Liisa Kuusemaa projektide kaudu praostkonda toonud, kuid see on muljetavaldav. Ja tunnistab, et kahjuks on praostkond raskustes tema töö ja vaeva minimaalse tasustamisega ja seetõttu on ta teinud ettepaneku praostile pöörduda toetuse saamiseks Sangaste koguduse sõpruskoguduste poole, saamaks mõningast abi.
„Kui see töö ja need muusikaüritused, mida Miina-Liisa veel igal aastal lisaks kõigele muule kureerib, peaks katkema, siis oleks praostkonna üks olulisim töölõik – muusikatöö – taas enamikus kogudustes sumbunud olekus või lausa olematu,“ tunnistab Sangaste ja Laatre kogudust teeniv vaimulik.

Tuntavat edasiliikumist
Karula koguduse õpetaja Enno Tanilas sõnab, et mõni rulaatorit või ratastooli kasutanud koguduseliige oli hädas jumalateenistusele pääsemisega, aga nüüd on tänu trepile ja kaldteele probleem lahenenud. Kogudusel on ka digiklaver koos võimenduse ja lisadega muusikatöö edendamiseks, koguduse koor on saanud käia laulupäeval ning noored kirikunoorte talvepäevadel Põltsamaal jm.
„Saanud ja muretsenud, osa võtnud – tähendavad äraseletatult kellegi põhjatut kannatlikkust ja ennastsalgavat ning närvekulutavat tööd, aega ja kulu, suhtlemist ja kursisolemist, mida mul ühestki tagakarmanist võtta ei oleks,“ sõnab õpetaja. Veel ütleb Tanilas, et Karula koguduses on tänu Miina-Liisa projektitööle paljudes töölõikudes ja teenimises üldse tuntavat edasiliikumist ja lisaboonuseks on olnud tihedam suhtlemine, koostööharjutused ja elu õpitoad.
Koostööst Miina-Liisa Kuusemaaga on ellu kutsutud kirikute öö üritus Valgas, Jaani kiriku valmimise 200. aasta tähistamine, liturgiliste altarikatete uuendamine ja muud projektid, on tänulik õpetaja Margus Suvi, sõnades: „Miina-Liisa on andekalt ja oskuslikult suunanud mitmeid ideid ressursside juurde, andnud neile ladusa sõnastuse ja hoolitsenud, et teostatu saab korralikult aruandeks vormitud.
Miina-Liisal on südant ja silma, kõrva märgata, kui keegi soovib koguduses midagi olulist teha, ta püüab sütitavalt kinni tärganud initsiatiivi ja tuleb ustavalt appi ning käib kaasa kogu projektitegevuse protsessi.“

Tegelik elu
Miina-Liisa ütleb, et töö projektijuhina on olnud innustav ja ta on tänu sellele saanud tuttavaks koguduste eluga. Ta on sinoditel küll kuulnud ülevaateid, ent tegelikku olukorda tajunud siiski koos töötades. Ja Miina-Liisa sõnab optimistlikult, et kirik pole sugugi väljasurev, vaid elujõuline.
„Projektijuhi töö on olemuslikult meeskonnatöö,“ sõnab ta ja selgitab, et kui kohapeal pole projektist huvitunud inimest, on raske raha saada ja sel pole ka mõtet. „Mida tugevam on kogudus, seda mõttekam on projekt,“ võtab ta oma kogemuse kokku. Sest miks näiteks kulutada raha oreli remondiks, kui pärast keegi pilli ei mängi ja kontserdil ei käi.
Tema sõnul on Valga praostkonna kogudustel põhjust piisavalt erinevatest programmidest raha küsida, sest Valga maakonnas on konkurents märksa väiksem kui näiteks Tartumaal, kus tubli projektikirjutaja ei pruugi kogudusse lisaraha saada. Kaks aastat tublit tööd on seljataga, aga töö pole lõppenud. Taotlused on tehtud Laatre ja Puhja kiriku katuse remondiks, remondiootel on ka Laatre kiriku Walckeri orel aastast 1894.
„Projektide peamine mõte pole rahasaamine, vaid võimalus asjad selgeks mõelda, saada ülevaade realistlikest kuludest, inimressursist, ajakavadest, mõelda läbi, kas ja kellega saab teha koostööd jne. Ka rahastamata jäänud projektidest on suur abi, sest ettevalmistustöö ei lähe kaduma, vaid seda võib kasutada teiste fondide juures, annetuste kogumisel või töid iseseisvalt ära tehes. Ja mis kõige olulisem – projektid peavad alati kaasa aitama koguduse põhitegevusele ehk jumalasõna kuulutamisele ja sakramentide jagamisele,“ võtab Miina-Liisa kahe aasta kogemuse kokku.
Rita Puidet

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)