Esileht » Arvamused » Artikkel »

Mida teha, kui oled sattunud kuriteo ohvriks?

02.01.2008 | | Rubriik: Artikkel

Kuriteo ohvriks langemist ei oota ega kavanda keegi, siiski võib see juhtuda igaühega meist.

Õnnetuse või kuriteo ohvriks sattunul võib olla väga raske juhtunuga toime tulla ning sageli on keeruline leida inimest, kellega oma tunnetest avameelselt rääkida. Foto: erakoguKodusse sissemurdmise, kallaletungi, perevägivalla, varguse või ahistamisega kaasneb viha, mure ja üksildustunne.
Toetamaks kuriteo ohvriks langenud inimesi, loodi 1994. aastal mittetulunduslik organisatsioon Kuriteoohvrite Toetamise Ühing «Ohvriabi».
Ohvriabiteenuse eesmärgiks on säilitada või parandada ohvri toimetulekuvõimet. Kuriteo ohver vajab nii emotsionaalset tuge kui informatsiooni abi saamise võimaluste kohta (nt psühholoogiline nõustamine, õigusabi jm) ning juhendamist, kuidas organisatsioonidega suhelda. Kui ta saab õigeaegselt abi, siis ei pruugi tema toimetulek halveneda.
Ohvriabi koolitatud vabatahtlikud mõistavad kuriteoga põhjustatud praktilisi ja emotsionaalseid raskusi ning osutavad tasuta konfidentsiaalset ja sõltumatut abi. Tänaseks kuulub 13 aastat tagasi loodud ühingusse 110 liiget, neist enamik on läbinud 35tunnise tugiisikute koolituse. Kõik tugiisikud peavad teadma põhilisi õigusakte ja -asutusi, lisaks moraalsele toele peavad abistajad selgitama ohvrile eesootavaid protseduure.
Ohvriabi juhi Avo Üpruse sõnul ei ole 35tunnine baaskoolitus kindlasti lõplik ning erinevad tugiisikutele mõeldud täienduskoolitused on üsna sagedased. «Oleme teinud näiteks projektijuhtimise õpet, samuti on iga-aastases suvelaagris üks päev mõeldud koolituse tarbeks. Eraldi õpetame mõrva ja vägistamisohvrite abistajaid, neile oleme koolitajad tavaliselt välisriikidest tellinud.»

Ennetav eesmärk
Ohvriabi koosneb kolmest sambast: hingehoid, õigus ja kriminoloogia. Kõik on omavahel seostatud läbi kristliku maailmavaate ja eesmärkide. «Meie eesmärk on tegelda mitte üksnes ohvrite ja nende õigustega, vaid näha probleemi tervikuna, kuritegelikku reaalsust käsitlevana, kus on mõlemal pool haavatud inimene. Kuriteo toime pannud inimene on ise oma teo esimene ohver.
Et probleem saaks lahendatud, tuleb tegelda mõlema poolega ja nende põhjustega, miks inimene paneb toime kuriteo. Parem lahendus ehk meie tegevuse tipp on see, kui jõuame nende osapoolte lepitamiseni. Probleemi lahendamise õied on lepitamises – iseenda, Jumala ja ühiskonnaga. Omaette kunst on muidugi ohvri ja kurjategija lepitamine. Kuritegu tabab alati ootamatult ja see on teise inimese poolt tahtlikult tekitatud olukord.
Me räägime ohvritele, et nemad ei ole toimunut esile kutsunud ega selles kuidagi süüdi, et nad pole mingit moodi imelikud, vaid et kuriteo toime pannud inimene on imelik ja peab oma teo eest vastutama. Kurjategija peab võtma vastutuse, alles siis saab ta oma teost aru,» selgitas Avo Üprus organisatsiooni tegevuse põhimõtteid.
Eestis olid ohvriabiga tegelemise algatajateks Eesti Kristliku Ühenduse Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskus, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Kriminaaltöö Keskus ja Kuriteoohvrite Toetamise Ühing. 1995. aastal esitati kriminaalpreventsiooni nõukogule ja sotsiaalministeeriumile ettepanekud ja kava ohvriabi riikliku programmi väljatöötamiseks.

Ohvriabi igas maakonnas
Alates 2005. aasta 1. jaanuarist käivitas sotsiaalministeerium riikliku ohvriabisüsteemi – kõikidesse maakondadesse üle Eesti võeti teenistusse ohvriabitöötajad, kokku 35, kelle ülesandeks oli piirkondlikult organiseerida ohvriabi. Eesmärk ikka üks – ohvri nõustamine ja abistamine suhtlemisel riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega ning juriidiliste isikutega.
Riiklik ohvriabisüsteem sotsiaalkindlustusameti 35 ohvriabitöötajaga teeb koostööd ühinguga «Ohvriabi», kuid nende tasustamine on erinev. Ohvriabi ühing ja ka riiklik ohvriabi registreerisid mullu ligi 4000 juhtumit, kuid kui riiklikku ohvriabi osutavad teenistuse töötajad, siis ühingus teevad tööd vabatahtlikud ja koordinaatorid, kes tehtu eest tasu ei saa.
Praegu osutab ühing ohvriabi Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Rakveres ja Raplas. Üksikuid ühingu liikmeid ja tugiisikuid on aga ka mitmel pool mujal Eestis.
Ohvriabi seaduse (teenust käsitlev osa jõustus 1. jaanuaril 2005) järgi on õigus ohvriabile kõigil isikutel, kes on langenud hooletuse või halva kohtlemise, füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks, s.t ohvriabi saamiseks on õigustatud iga inimene, kellele on põhjustatud kannatusi või tekitatud kahju. Abi saamise eelduseks ei ole seatud kuriteo toimepanemist.
Ohvriabi ühing kuulub rahvusvahelisse Ohvriabi Teenuste Euroopa Foorumisse, mis loodi 1990. aastal kõigi kuriteoohvritega tegelevate Euroopa siseriiklike organisatsioonide poolt. Eesti kuulub foorumisse Balti riikidest ainsana.

Merje Mänd

Ohvriabi pakub:

* vestlemisaega,
* kindlustuse ja hüvitisnõuetega seotud abi,
* nõuandeid isiklikuks turvalisuseks ja kuritegude vältimiseks,
* vajadusel abi kohtus,
* teavet teiste vajalike asutuste kohta,
* abi kriminaalmenetluses.

Kontakt:

Preesi 5/7, 10320 Tallinn.
Tel & faks: 673 3854,
e-post: ohvriabi@ohvriabi.ee
www.ohvriabi.ee 
Ohvritelefon:
658 5087 E–R 9–17.30 (muul ajal automaatvastaja). Vältimatut psühholoogilist abi pakub usaldustelefon 126 (iga päev 16.00–6.00).

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)