Esileht » Uudis » Uudised »

Mida otsustas kirikukogu piiskopkondade teemal?

05.05.2021 | | Rubriik: Uudised

Peapiiskop Urmas Viilma: Kirikukogu XXX koosseisu 7. istungjärgul loodi põhikirjaline alus piiskopkondade loomiseks. Selleks tuli muuta põhikirja ja kokku saada 2/3 kirikukogu liikmete toetus. Kirikukogusse kuulub 65 liiget. Lisaks osalevad praeguse kirikukogu töös hääleõigusega kaks emeriitpiiskoppi. Põhikirja muutmiseks on vaja vähemalt 44 toetushäält. 

Piiskopkondade loomiseks vastava muudatuse sisseviimist kiriku põhikirja toetas 46 kirikukogu saadikut, vastu oli 13 saadikut ja 2 saadikut jäid erapooletuks. Kõiki saadikuid ei olnud ka kohal või ei osalenud nad hääletamisel. 

Muudatusega asendati ka piiskoppide teenimisala seni tähistav sõna „piirkond“ sõnaga „piiskopkond“. Seega on piiskop edaspidi peapiiskopi abiline mitte piirkonna, vaid piiskopkonna, samuti diasporaa piirkonna (mida võib teenida mitu piiskoppi) või tööala juhtimisel. Lisaks asukohalinnale võib määrata pärast muudatuste jõustumist kindlaks ka piiskopi katedraalkiriku, mille nõukogu liikmeks saab piiskop ameti poolest ning mille juhatuse koosolekutel võib ta osaleda hääleõigusega. Sellega püütakse luua otsene seos piiskopi ja tema katedraalkiriku koguduse juhtimisega.

Põhikirja muutmise otsusega ei loonud kirikukogu piiskopkondi veel de facto, vaid lõi selleks põhikirjalise eelduse. Piiskopkondade loomiseks tulevikus peab kirikukogu uus koosseis otsustama, mitu piiskopkonda tahetakse EELKs edaspidi asutada ja millised praostkonnad millisesse piiskopkonda kuuluma hakkavad. Enne seda otsust pean vajalikuks arutelude toimumist praostkondades. Kuna põhikiri ja kirikuseadustik lubavad lisaks piiskopkonna piiskoppidele tegutseda ka piiskoppidel, kes on mõne tööala või diasporaapiirkonna piiskopid, kuid ei juhi piiskopkondi, tuleb ka nende vajadus ja arv läbi mõelda ja arutada. 

Piiskopkondade piiskopikandidaatide esitamise protsessi pean loomulikuks ja põhjendatuks kaasata tulevikus piiskopkonna praostkondade sinodid. Aga alles pärast selguse saamist piiskopkondade arvus on mõistlik asuda arutama järgmiste piiskopikandidaatide üle. Seni loodan, et saavad oma teenimist jätkata praegu ametis olevad piiskopid Tiit Salumäe ja Joel Luhamets, kellelt mina olen ise nõusoleku selleks saanud. Loodan, et kirikukogu nende ametiaega kuni 72. eluaastani ka pikendab. 

Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed. (Ef 2:19)