Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Mida laulate, seda ka usute

04.05.2007 | | Rubriik: Kultuurielu

Image

20. aprillil peeti Tartus Domus Dorpatensis’es Berliini luuletava kirikuõpetaja ja Eestiski tuntud laulutekstide autori Paul Gerhardti 400. sünniaastapäeva auks konverentsi. 

Konverentsi korraldaja Kristel Neitsov avas päeva ettekandega teemal «Gerhardti looming ja Eesti». Ta tõi näiteks kõnekaid arve, kui palju Gerhardti laule on tõlgitud ja kasutatud eestikeelseis lauluraamatuis, kust need on laialt rahva sekka käibele läinud. Ent mitte alati ei seostata tuntud laule «Mis vaevab sinu südant» , «Mu süda, ärka üles» jpt luuletaja nimega. Arvukad laulud elavad juba oma elu.

Lühidusele lõivu

Vanemas palveraamatus, ilmunud 1899–1900, oli poolsada Gerhardti laulu, kuid praeguses vaid paarikümne ümber. Ka on tihti paljudest salmidest koosnevatest lauludest järele jäänud vähem salme. Põhjuseks tõi ettekandja tänase päeva lühemad teenistused, kuhu pikad laulud enam ei mahu.

Gerhardti laulud käsitlesid igapäevaelu ja -tegemiste kõiki valdkondi, neid iseloomustas värvikas, pildiline ja rahvapärane keelekasutus, see on säilinud tõlkeiski. Küll on tõlke puhul mõnikord raske aru saada, kes parasjagu ütleb või vastab. «Ma laulan suust ja südamest» on laulupealkiri, mis võiks olla tema laulude kasutamisel võtmeks, arvas Kristel Neitsov. 17. sajandil kirjutati laule laulmiseks eelkõige kodus, pikal teel, toiminguid tehes ja alles seejärel kirikus laulmiseks.

Laulus on lohutust

On huvitav teada, kuidas võis mõelda või millest lähtuda toonane luuletaja oma salme kirja pannes. Laulu «Kes võiks küll vastu olla» analüüsis külalisesineja prof Christian Möller Heidelbergist. Teoloogid võivad vaielda, mida tähendab tegelikult õigeksmõist ilma seaduseta, kuid lihtrahvas ei oska seda seletada. Nüüd tulebki appi Gerhardti laul. Möller rõhutas veel kord laulu tähtsat osa luterlase elus, see on üks osa Jumalas olemise väljendusest, värsimõõdus jutlus. «Mida te ei laula, seda te ka ei usu,» tsiteeris ta Martin Lutherit.

Ses laulus on lohutus: kui Jumal on minu poolt, ei saa minuga midagi juhtuda. Ei vaenlased, vastased, torm ega lained suuda mulle kurja teha. Advokaadi süüdimõistva otsuse peale laulab Gerhardt Kristusest, kes ei suhtu süüdiolejasse üleolevalt, vaid võtab isegi süü enda peale. Salmide järjekord on inspireeritud Isast, Pojast ja Pühast Vaimust. Laul räägib südamest, mis uskumist kogedes kurvastust ei tunne, vaid hõiskab, rõõmustab, lunastab ja saab taevaõnnistuse. 

Pärastlõunased teemad käsitlesid 17. sajandi saksa müstilist kirjandust, Eesti ja Saksamaa vaimulikke kontakte, lauluraamatu tähtsust Eesti kultuuriloos ning Tartu luuleelu 17. sajandil.

Juune Holvandus

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)