Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Mida kirik õpetab Jeesuse emast neitsi Maarjast

25.03.2020 | and | Rubriik: Kirikuelu
Bartolomé Esteban Murillo (1617–82) maal „Maarja kuulutamine“. Repro
Fra Angelico (11387–1455).
Fragment freskost „Maarja kuulutus“. Repro

25. märtsil tähistame paastumaarjapäeva, mille teemaks on ingel Gabrieli ilmumine neitsi Maarjale, et kuulutada Jeesuse sündimist. 

Maarjapäevi on mitu. Eestis tähistatakse enim paastumaarjapäeva, mis langeb alati paastuajale. Sellele osutab ka päeva nimetus. Nii valmistab päev ette üheksa kuu pärast saabuvaid jõulupühi. Paastumaarjapäevale mõeldes avaldame Eesti oludele sobivaks kohandatud tõlke professor Antti Laato artiklist, mis käsitleb neitsi Maarjat evangeelses traditsioonis.

Pauluse sõnastatud usutunnistus

Paulus sõnastab Jeesuse sünniga kaasnevad sündmused usutunnistuse vormi: „Aga kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest, sündis Seaduse alla, lahti ostma seadusealuseid, et me saaksime pojaseisuse“ (Gl 4:4–5). Siin võib pöörata tähelepanu kuuele tähtsale väljendile:

1. Aeg sai täis, see tähendab, et tegu on Jumala poolt ette koostatud päästeplaaniga.

2. Jumal saadab kellegi, kes on olnud olemas juba enne, kui sündis siia maailma. 

3. See keegi on tema enda Poeg. Milline on seega Poja suhe Isa Jumalasse?

4. Inimeseks saanud Poeg sünnib naisest. Miks öeldakse, et naisest, kui usutunnistuses on sõnastatud, et Jeesus sündis neitsi Maarjast?

5. Jumala Poeg ei tulnud siia maailma mitte turismireisile, vaid tema ülesanne oli lunastada inimkond. Pauluse teoloogiast selgub, et Jeesus lunastas inimkonna patu ja surma meelevallast.

6. Kõige eesmärk on, et me saaksime Jumala lapse seisuse.

Raske on kõnelda Maarja rasedusest

Jeesuse sünnist rääkides oli esimeste kristlaste jaoks probleemiks, kuidas rääkida Jumala Poja inimeseks saamisest. Kõik viited sellele, nagu Jumal oleks olnud aktiivne Maarja rasestumise juures, tõid meelde piiblikoha 1Ms 6:1–4. Juudid seletasid, et deemonite maailm sai alguse sellega, et Jumala pojad (inglid) võtsid naiseks inimeste tütred. Sellisele tõlgendusele viidatakse ka Uues Testamendis (Jd 1:6, 2Pt 2:4). 

Kristlaste probleemiks kujunes see, et Jee­suse sünd neitsi Maarjast võidi siduda langenud inglite põhjustatud rasedusega. Seetõttu tuli põhjalikult läbi mõelda, kuidas rääkida Jeesuse sünnist. Tsiteeritud koht kirjast galaatlastele osutab, et kristlased vältisid alguses neitsi rasedaks jäämise teemat. Nad kasutasid Jeesuse inimeseks saamisest kõneldes tüüpilist semitistlikku väljendit „naisest sündinud“. Paulus tunnistab, et Jeesus oli Jumala Poeg, kes on olnud olemas juba enne inimeseks saamist. Teises kohas Paulus kirjutab, et selle Jumala Poja läbi loodi maailm (1Kr 8:6). Seega Pauluse järgi ei saanud olla tegu mingi tavalise poisslapse sünniga. 

Kristlased leiavad hea väljendi

Hiljem, kui Jeruusalemma kristlased vestlesid Jeesuse emaga (Ap 1:14), leidsid nad hea viisi Jeesuse imelise sünni kirjeldamiseks. Selmet nad oleksid rõhutanud Jumal-Isa keskset rolli sünniprotsessis, formuleerisid nad usutunnistuse sõnadega „saadud Pühast Vaimust, ilmale tulnud neitsi Maarjast“. 

Vaim on heebrea keeles naissoost sõna, seepärast oli nii lihtsam rääkida Jeesuse sündimisest, sest siis ei liikunud kuulajate mõtted inglite patustamisele inimeste tütardega. Jeruusalemma kristlased sõnastasid kauni usutunnistuse, milles Jeesuse sündi on käsitletud Jumala tehtud erilise imena (Lk 1:35): „Püha Vaim tuleb sinu peale ja Kõigekõrgema vägi on varjuks sinu kohal.

Maarja on Jumala sünnitaja

Maarja on sünnitanud Kristuse, kes on Jumal ja inimene. Kristlikus kirikus on alati Maarjat austatud Jumala sünnitajana. Nii apostlikus kui ka Nikaia usutunnistuses on esimeste kristlaste loodud väljend, mille kohaselt Jeesus on saadud Pühast Vaimust ja ilmale tulnud neitsi Maarjast. 

Raamatus „Kirikukogudest ja kirikust“ sõnastab Luther vanakiriklikule traditsioonile toetudes kristlase suhtumise neitsi Maarjasse: „Seega tuleb öelda, et Maarja on Jeesuseks Kristuseks kutsutud lapse õige ja loomulik ema ja seega ka õige Jumalaema, Jumalasünnitaja ja kõike muudki, mida emade kohta võib öelda, imetaja, pesija, söötja, jootja, nii et Maarja imetas ja uinutas Jumalat, andis Jumalale putru ja puljongit ja nii edasi. Sest Jumal ja inimene on üks isik, üks Kristus, üks Poeg, üks Jeesus, mitte kaks isikut, mitte kaks Kristust, mitte kaks Poega, mitte kaks Jeesust.“

Kas Jeesusel oli vendi?

Evangeeliumid räägivad Jeesuse vendadest. Heebrea keeles sõna „vend“ on mitmetähenduslik ja algkristliku traditsiooni järgi oli tegu Joosepi esimesest abielust sündinud lastega. Ühe tõlgenduse kohaselt leseks jäänud, üpris vana Joosep võttis noore Maarja oma kotta skandaali vältimiseks. Näiteks kirikuisa Origenes (200ndatel aastatel) viitab Ignatiuse (100ndate aastate alguses) kirjale efeslastele: „Maarja neitsilikkus jäi salatuks selle maailma vürstide ees“ ja tõlgendab seda „salatuks Joosepi tõttu, salatuks abielu tõttu, salatuks seetõttu, et tal usuti olevat abikaasa“.

Luther läheb Origenese mõtetega edasi, kui ta kirjutab oma jõuluraamatus: „Kuna Kristus pidi sündima neitsist, võime imestada selle üle, miks tema ema pidi üldse abielluma. Miks tema neitsilikkust ei kuulutatud kogu maailmale? See toimus kuulujuttude takistamiseks. Kui Maarja oleks avalikult teatanud, et ta ootab Püha Vaimu ja mitte Joosepi last, oleks ta hukatud. Ta ei oleks seda suutnud mingil viisil tõestada ja keegi poleks seda uskunud. See on vastuolus nii pühade kirjutistega, mõistuse kui kogemusega. Joosep hoidis saladust ja teenis teda ja keegi ei teadnud, mida Püha Vaim tegi. Seeläbi oli abielu kaitseks neitsilikkusele.“

Maarja on igavene neitsi

Oikumeenilises kontekstis puutuvad luterlased kokku nii katoliku kui õigeusu kiriku seisukohtadega Maarja igavesest neitsilikkusest. Seisukoht, mille kohaselt Maarja jäi Jeesuse sünnitamise järel neitsiks, kujundati kristlikus kirikus välja esimestel sajanditel, kuigi samal ajal tõdeti, et kõige olulisem oli siiski usk sellesse, et Maarja oli siis, kui ta sünnitas Jeesuse inimeseks, neitsi. 

Keegi võib seista vastu mõttele Maarja igavesest neitsilikkusest, toetudes Mt 1:25, kus öeldakse, et Joosep „ei puutunud temasse, enne kui Maarja oli poja ilmale toonud. Ja ta pani lapsele nimeks Jeesus“. Siin kasutatakse kreeka keeles eessõna, mis ei tähenda, et Joosep oleks Jeesuse sünni järel puudutanud oma naist. 

Kokkuvõte

Mida peaksime siis luterlastena mõtlema Maar­jast? Kõige tähtsam on usutunnistuse sõnastus, mille kohaselt Maarja on Jumala sünnitaja. Oikumeenia valguses saavad luterlased ilma probleemideta tõdeda, et Maarja on igavene neitsi. On hea mõelda ka Maarja kiituslaulu sõnadele (Lk 1:48–49): „Sest vaata, nüüdsest peale kiidavad mind õndsaks kõik sugupõlved, sest mulle on suuri asju teinud Vägev, ja püha on tema nimi.“ Tasub mõelda sellele, mil viisil Piibli tekstis mainitud ülistus peaks väljenduma kiriku liturgias. 

Antti Laato 

Ajakirjas Sanansaattaja 2019/6 ilmunud artikli „Mitä kirkon tulee opettaa Jeesuksen äidistä, Neitsyt Mariasta?“ eesti keelde tõlkinud

Kaido Soom

Olulisemad maarjapäevad

25. märts – paastumaarjapäev (Gabriel kuulutab Maarjale Jeesuse sünnist)

2. juuli – heinamaarjapäev (Maarja kohtub Eliisabetiga)

15. august – rukkimaarjapäev (Maarja surmapäev)

8. september – ussimaarjapäev (Maarja sündimise päev)

Nõnda peab ülendatama inimese Poeg, et igaühel, kes usub, oleks temas igavene elu. (Jh 3:14b,15)