Esileht » Arvamused » Artikkel »

Mida asutustel öelda on

22.10.2008 | | Rubriik: Artikkel

Konsistooriumi saali seinalt vaatavate piiskoppide pilkude all arutasid kiriklikud asutused oma kestmise võimaluste üle. Fotod: Sirje Semm

Kantsler Urmas Viilma kutsel kogunesid konsistooriumi ühise laua ümber EELK asutuste juhid. Kohtumisest võttis osa ka peapiiskop Andres Põder.

Vanu pabereid vaadates julgen väita, et viimati oli taoline ümarlaud asutustele peaaegu kaheksa aastat tagasi. Kolmele tunnile planeeritud kohtumine võttis kaugelt enam aega, sest üle mitme aasta taolisel viisil üksteise tegemistest kuulda ja üheskoos arutada oli kosutav. Vastastikune heatahtlik huvi ja kaasaelamine annavad jõudu jaksata, sest probleemid paistavad suures osas olema kõigil sarnased.
Muutused hoiakutes
Misjonikeskuse (MK) juhataja Mika Tuovinen, kes on olnud misjonitööl Soomes ja Saksamaal, ütles: «Midagi peab muutuma meie kirikus. Kui me niimoodi jätkame, siis ei saa täita misjonikäsku omal maal. Küsimus pole mitte teoloogias ja tegevuses, vaid töötegijate, kirikuõpetajate ja koguduseliikmete hoiakutes.» Õpetajakesksest kogudusetüübist tuleb loobuda ja suurendada koolituse läbi koguduseliikmete aktiivsust, sest «inimsuhted on misjonis kõige tähtsamad».
Misjonikeskuse töötegijad tahavad olla enam inimeste keskel ja vähem kontoritööl ning aidata kogudusi näiteks koolitusmaterjalidega. «Midagi on meie kogudusetöös valesti, sest leeri läbi tuleb palju inimesi kirikusse, aga kuhu nad kaovad?» küsis Tuovinen ja arvas, et Alfa-kursused, millega peagi alustatakse Randvere koguduses, võivad aidata tuua koguduse juurde uusi inimesi.
«Meie visioon on suurem kui oskused ja võimalused ning väljakutseid on rohkem, kui suudame täita,» nentis misjonikeskuse juhataja, andes seeläbi mõista ka rahapuudusest. «Me peame aktiivsemalt otsima kristlaste käest toetust ja ma arvan, et see on ka õige tee.»
Misjonikeskuse tulevik tegi soomlasest juhatajale samuti muret. Et mis siis saab, kui lahkuvad nemad, kelle tööl on Soome misjoniseltside rahaline toetus?
Tööd rohkem kui tasu
Kirikumuusika Liitu (KML) esindas lapseootepuhkusele jäänud peasekretäri Helika Gustavson-Rätsepa asemel tööle asunud Marika Kahar. KML on MKga samalaadse dilemma ees: teha tahaks ja tuleks palju rohkem. «Ootused meile on suuremad, kui on finantsilises mõttes reaalselt võimalik täita,» ütles Kahar.
Lisaks EELK rahaeraldusele saab MK toetust Soomest ningkirikumuusikuid abistab Saksamaa Põhja-Elbe kirik. Heal tasemel töötavad liidu projektkoorid ja hoogustunud on puhkpillimängijate töö. Seminarid ja konverentsid on oluline töölõik, kuid kuidas «panna seminaridel osalema just neid muusikuid, kellel puudub piisav haridus», oli Kahar murelik. Koostööd tehakse enam LNÜ ja UIga ning Raadio 7ga temaatiliste kontserdisarjade korraldamisel.
Kahar tõi välja ühe olulise tegemata töö: «Viimane aeg on intervjueerida kirikumuusikuid ja ka vaimulikke, kes on kirikutööl olnud aastakümneid nõukogude ajast peale.»
Personaalne liikmelisus
Laste- ja noorsootöö ühenduse (LNÜ) tegevjuhi diakon Eha Krafti sõnul on nende suurimaks probleemiks liikmelisus. LNÜ liikmed on kogudused, aga et riiklikul tasandil tegevustoetust saada, peaksid liikmeks olema personaalselt lapsed ja noored. See tähendab ühenduse restruktureerimist, uute põhimõtete kasutamist, mis toob kaasa lisakoormuse koguduste vaimulikele, kes peavad oma koguduses lapsed ja noored üle lugema ja arvele võtma ning teatud eas küsima ka lapsevanema nõusolekut. Krafti sõnul pole selles muutuste läbiviimises erilist vaimustust märgata.
«Kas me ei saa hakkama sel­lega, et tuua välja igast kogudusest 10 noort?» küsis Kraft. Peapiiskop pidas muutuste läbiviimist vajalikuks ja leidis selle olevat teostatava.
LNÜ planeerib oma tegevust tänu projektidele, mida on igal aastal kirjutatud ja kust ka raha on tulnud. Sellele lisandub EELK ja Soome lasteorganisatsioonide toetus.
Lastega tehtav töö kogudustes ei katke kohe, kui keskus peaks uksed sulgema, kuid Krafti sõnul vajavad töötegijad tugisüsteemi, koolitusi ja metoodilisi materjale ning selleks peaks keskus säilima.
Uued tuuled Talus
Uusi tuuli ja arenguid on laagrikeskuse Talu töös. Neid tutvustas juhatuse liige Sten Luik, kes näeb Sakus väljaarendatavas laagrikeskuses väga suurt potentsiaali. Ka on tal välja pakkuda tegevussuundi, kuidas viia lõpuni laagri väljaehitamine, sest sinna on aastate jooksul pandud palju energiat, häid ideid ja raha.
Eeskujuks on samalaadsed Soome kiriku 39 laagrikeskust, mis toimivad suurepäraselt ja nende tulud katavad kulusid. «Seal tehakse igasugust misjonitööd, sinna tuleb rahvast anonüümsetest alkohoolikutest koguduseliikmeteni; seal korraldatakse pulmi,» toob Luik näiteid.
Palju on keskuse väljaehitamisel aidanud Herättäjä-Yhdistys ja see koostöö jätkub. Rahalist abi loodetakse saada ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu. Kui peamaja valmis, tuleb laager aastaringselt kasutusele võtta.
Kiriku varahalduse juhataja Tiit Kaarlõp nimetas aastat huvitavaks ja projektidki on hästi edenenud. Suurimaks peab ta Rapla koguduse 14 ha maa detailplaneeringu tegemist ja sellele arendajate leidmist. Detailplaneering on kehtestatud ka Nõo koguduse maale; tööd toimuvad Tartu Peetri koguduse projektidega, Tallinnas Tatari ja Kentmani tänava projektidega, Märjamaal, Haapsalus ja Jõhvis (ärihoone). Pakutakse ka haldusteenust Tallinna koguduste kinnisvarale.
Rahast mööda ei pääsenud ka Kaarlõp: «Varahalduse rahavajadus tuleval aastal võib küündida 100 miljoni kroonini, aga projektid on seda väärt, et nendega intensiivselt tegelda.»
Sisu ja vorm
Teadus- ja õppetööst Usuteaduse Instituudis (UI) andis ülevaate rektoraadi juhataja Kadri Lääs; rektor Randar Tasmuth pidas samal ajal konverentsi juutluse ja algkristluse teemadel. UIst saab kolmetasandilist akadeemilist õpet. Viimastel aastatel on laiendatud erialavalikuid, õppekavasse on lisandunud diakoonia. Hiljuti viidi läbi rahvusvaheline magistriõppekavade akrediteerimine. Eelmisest õppeaastast on käivitunud doktoriõpe.
Religioonipedagoogika osakond on reorganiseeritud täiendusõppe osakonnaks ja enam tähelepanu on suunatud elukestvale õppele. Ollakse valmis koordineerima kogu kiriku täienduskoolitust. Jätkuvalt töötab kirikule vaimulikke andev pastoraalseminar ja kirikumuusikaosakond. Instituudi tulubaas on EELK toetus, enda majandustegevus, õppemaksud, teadusprojektid ja annetused.
EELK ajalehest Eesti Kirik kõneldes oli siinkirjutaja üsna murelik majanduslikust poolest rääkides ning tõi välja mitu lihtsat võimalust lehe tulubaasi suurendamiseks. See aga tähendab kristlaste ühist vastutuse võtmist oma lehe ellujäämise nimel.
Kirikuvalitsus on seisukohal, et Eesti Kirik peab kestma. Kuid raha, mida lehe väljaandmiseks vajatakse, on juba sel aastal ligi 200 000 krooni vähem ja järgmine aasta tõotab tulla veelgi raskem. See sunnib enne uue aasta tellimuste vastuvõtmist sihtasutuse nõukogu liikmeid tõsiselt järele mõtlema, kas leht jääb ilmuma senisel kujul ja vormis.
Ükski kasumit mittesaav (kultuuri)väljaanne ei suuda Eesti vabariigis ilmuda ilma dotatsioonita – seega pole Eesti Kirik mingi erand. Näiteks on SA Kultuurileht alla koondunud 13 väljaandele planeeritud 2009. a riigieelarves 16 miljonit krooni.
Ehk on õigus Mika Tuovinenil, kes ütles, et me kõik peame püsimise nimel aktiivsemalt otsima toetust kristlaste käest ja olema apostel Pauluse soovituse kohaselt «rõõmsad lootuses, vastupidavad viletsuses, püsivad palves ning omavahel üksmeelsed» (Rm 12:12,16).

Sirje Semm

Sten Luik on 12 aastat olnud Tallinna Püha Vaimu koguduse juhatuse esimees. Kui töökoormus Talu laagrikeskuses suureneb, peab ta vajalikuks loobuda juhatuse esimehe ametist.
Sten Luik on 12 aastat olnud Tallinna Püha Vaimu koguduse juhatuse esimees. Kui töökoormus Talu laagrikeskuses suureneb, peab ta vajalikuks loobuda juhatuse esimehe ametist.

  • KOMMENTAAR

    Urmas Viilma, kantsler:
    Kohtumisel rääkisime EELK arengukava täitmisest ja asutuste rollist selles protsessis. Selgitasin EELK järgmise aasta eelarve eelnõu koostamisega seoses tõstatunud küsimusi. Kõigi asutuste esindajatel oli võimalik teistega oma rõõme ja muresid jagada.
    Majanduslikku olukorda hinnates oldi väga ausad ja avameelsed. Olukord on ühtlaselt sarnane: ideid ja plaane on palju, vahendeid napib aga kõigil. Rahanappus on ohustamas mitme asutuse normaalse töö jätkumist järgmistel aastatel. Välisabi väheneb aastast aastasse ja midagi asemele tulemas ei ole, seepärast tuleb asutustel ja ka konsistooriumil leida vastus küsimusele, kuidas jätkata rahaliste vahendite vähenemisel siiski tööd kõigis kirikutöö valdkondades.
    Kohtumise lõppedes otsustati, et veel sel aastal kogunetakse uuesti. Seni püüavad asutused ise oma olukorda ja tulevikuperspektiive analüüsida.
    Ümarlaual aktiivselt osalenud peapiiskop Andres Põder hindas kohtumist väga positiivselt ning tänas asutusi aktiivsuse ja konstruktiivsuse eest.

Üks kommentaar artiklile “Mida asutustel öelda on”

  1. Eremiit ütleb:

    Küll on tore, et mind keegi ei misjoneeri, saab vaikselt oma nurgas istuda ja palvetada.

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)