Esileht » Elu ja Inimesed » Ühiskond »

Meri, ühised vaated ja eesmärgid

29.09.2021 | | Rubriik: Ühiskond

Rootsi ja Eesti riigi diplomaatilistel suhetel on ajalugu sada aastat. 

Siinpool Läänemerd on ikka räägitud heast Rootsi ajast ja selle viljadele oleme tänulikud praegugi. Sel aastal aga tähistatakse Eesti ja Rootsi riigi vahel sõlmitud diplomaatiliste suhete ilusat ümmargust aastapäeva. Rootsi suursaatkonna kodulehele on loodud aastapäeva silmas pidades ajajoon ajalooliste fotode ja dokumentidega ning selgitavate tekstidega.

Leiab sealt nii peaaegu 400 aastat tagasi Tartusse rajatud ülikooli kui ka foto, mis tehtud  välisministri Ants Piibu vastuvõtul meie kiriku esimese piiskopi Jakob Kuke ametisse pühitsemisel aastal 1921. Teatavasti toimetas erakordse ja piduliku talituse 5. juunil sada aastat tagasi Rootsi kiriku peapiiskop Nathan Söderblom. Kolm kuud varem oli Rootsi riik tunnustanud Eesti iseseisvust de jure ja sama aasta septembris tunnustas de facto. Ka oli Rootsi üks esimesi riike, kes tunnustas Eesti iseseisvust 30 aastat tagasi, ning esimene välisriik, kes siis nimetas oma suursaadiku Eestisse. 

Küllap on veel mõnelgi meenutada paadipõgenemist Rootsi. Kui needki meenutused jäävad aegade taha, siis neid, kes on osa saanud Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi ja kuninganna Silvia riigivisiidist või kroonprintsess Victoria ja prints Danieli kahepäevasest visiidist Eestisse, on ilmselt palju. Aga kui mälestusi hakkab katma unustuse vari, siis ometi meenutavad Tallinna Rootsi-Mihkli ja Noarootsi kirik, et meri ei ole lahutanud ega lahuta kaht riiki, vaid ühendab. Eks sarnaselt mõeldakse meie kiriku Rootsi praostkonnas, kus näiteks Dalarö kirikus on usupuhastuspüha jumalateenistuse järel paadipõgenike mälestushetk ning jagatakse oma mälestusi.

Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus oli aga 23. septembril aastapäevale pühendatud kontsert.

Rita Puidet

Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja! (Sk 9:9)