Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Meri on usu verstapost

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Teokarp kui palverännu sümbol kinnitati kirikuaia väravale. Arhiiv

Ridala kogudus kutsub sellest suvest teelisi kõndima kiriku juurest mereni mööda märgistatud palverada.

Väikesel, 67 liikmesannetajaga Läänemaa kogudusel tuli soov seostada pühakoda nähtavalt kiriku nimipühaku Maar­ja Magdaleenaga. Kristuse ustav järgija ja üks Jeesuse tühja haua leidja on teadupärast patukahetsejate ja elu üle järelemõtlejate pühak. Kuna kiriku vanuseks on ümmarguselt 800 aastat (arvatakse, et kiriku algusajaks on aasta 1220) ja selle ehitamise ajal ulatus meri kirikuni, tundus sobiv liita kolm märksõna: kirik, meri ja kaheksa sajandit ristiusku.
Tänapäevaks on meri taan­dunud ja kümne kilomeetri pikkune teekond mereni, kust kaudu kaheksa sajandi eest jõudis meieni ristiusk, tähistati merekarpidega. Koguduse õpetaja Küllike Valk ütleb, et talvel koguduses leeris käinud Liis ning kevadised leerilapsed Merili ja Reimo, kel seisab ees laulatus, kaunistasid kolmkümmend merekarpi. Need riputati teel asuvatele postidele, mis kulgevad läbi Liivaküla, Väike- ja Suure-Ahli ning Kiviküla Topu randa.
Üks palverännu sümbol kinnitati kirikuaia värava külge, see on teekonna algus ja ots. Merekarbid kui neitsi Maarja atribuudid ja palverännu sümbolid kaunistavad kiriku 17. sajandist pärinevat barokkaltarit.
Palvetee kirikust mereni on läbi kõndinud osa juuni alguses leerilaagris osalenuist, kes on tunnistanud, et said sellest omapärase kogemuse. Kui esialgu lihtsalt kõnniti, siis umbes kuuendal kilomeetril sai mõtete keskpunktiks Jumal. Kingituseks said nad palvetekstiga järjehoidja.
Õpetaja Küllike Valgu sõnul võiks iga palvetee läbija võtta rannast kiriku juurde kaasa kivi, selleks on vallavanem Helen Koppa andnud ka loa. Praegu on kive saanud 7–8, aga kui neid aja jooksul koguneb, on mõte nendega tasandada pooleliolev tee lipuväljakult kiriku juurde. «Selline rännak, mis mõõdab jalgadega kaheksat sajandit, kinnitab usu püsivust. Põlvest põlve on kristlased oma usku tunnistanud Jumalat ja ligimest teenides. Iidses pühakojas hinge kosutada, jalgu puhata ning silmad tänus üles tõsta, see tasub kogemist,» ütleb koguduse karjane.
Rita Puidet