Esileht » Arvamused » Juhtkiri »

Meil pole vaja avatud uksest sisse murda!

25.06.2014 | | Rubriik: Juhtkiri

Möödunud nädalal lõppes Eesti Kiriku ja Kurhessen-Waldecki Maakiriku pastorite kohtumine. Kuulasime ettekandeid kiriku ja riigi suhetest nii riigi kui kohaliku kogukonna tasandil; kiriku õiguslikust seisundist; kiriku väljakutsest diplomaatia ja riikliku protokolli alal; kirikliku teenimise võimalustest riiklikes struktuurides; kristlikest koolidest ja usundiõpetusest; muinsuskaitsest ja kirikust kultuuriväärtuste hoidjana. Mida saame siis teha oma ühiskonna heaks? Millised on kiriku võimalused ja millised on ühiskonna ootused? Uksed on avatud!
Esiteks, kogudusteni on jõudnud vihik «Teeliste kirikud 2014». Inimesed soovivad vabaneda talveväsimusest ja tulevad tutvuma kauni kodumaaga. Meilt oodatakse, et hoiame kirikud avatuna ja kohtume külastajatega. Nad tulevad vaatama kiriku kunstiväärtusi, kuid soovivad kohtuda ka elava kogudusega. Ühinen programmi «Pühakodade säilitamine ja areng 2014–2018» eesmärkidega, millest üks on sõnastatud nii: «Pühakodade programmi eesmärgiks on, et säiliks oluline osa meie kultuuri- ja kunstiajaloolisest pärandist, pühakojad oleksid avalikkusele avatud kui sakraalsuse kandjad ning kui paikkondlikud keskused, mis tugevdavad kogukonna identiteeti ja tutvustavad kultuuritraditsioone nii kohalikele kui ka külalistele.» Kas oleme valmis?
Teiseks nimetan muusikat. Kirikutes toimuvad suvel sajad kontserdid. Väärtuslikud orelid on tõeline rahvuslik rikkus. Ettekandele tuleb mitmekesist muusikat. Kõik kontserdid on jumalateenistused, mis algavad või lõpevad vaimuliku sõna ja palvega. Tean, et nii muusikud kui kuulajad ootavad seda. Õpetajalt ootame, et palvus oleks samuti ette valmistatud nagu muusikutel kontsertprogramm.
Selle juhtkirja ilmumise ajaks on Suure-Jaani laulupidu möödas. Kaks aastat tagasi pidime Suure-Jaanis võitlema tormituulega. «Laulupäeva hommik võttis tulijaid vastu vihma ja kõva tuulega, see viimane lennutas nii laulu- kui puude lehti. «Ma mõtlen, et mis sõnum sellel tuulel täna öelda on,» sõnas oma tervituskõnes kultuuriminister, laulupäeva patroon Rein Lang ning pakkus, et see aitab hulgal omaaegsete heliloojate suurvaimudel, olgu siis Beethoven või Bruckner, kelle muusika laulupäeval kõlas, õigeks ajaks Suure-Jaani kohale jõuda. Lühikeses intervjuus Eesti Kirikule tõdes minister, et laulupeo näol oli tegu ilusast traditsioonist kantud üritusega, mis kahtlemata sobib paika, kus on teada ja tunda heliloojate Kappide pärand ja Mart Saare lähedus. «Mul on hea meel, et kodanikuühiskond edeneb jõudsalt ning ette võetakse suuri tegusid. Eestimaale jagub nii korraldajaid kui publikut.»» (EK 20.06.2012)
Varsti on käes üldlaulupidu Tallinnas. Kiidan neid kirikukoore, kes on omandanud raske repertuaari ja sooritanud edukalt laulupeole pääsemise katsed. Juba järgmisel aastal koguneme vaimulikule laulupeole Tartusse. Nii nagu kirikukoorid on oodatud üldlaulupeole, on ka n-ö ilmalikud koorid oodatud kiriku laulupeole.
Kolmandana – suhtlemine ja avalikkussuhted. Kristlik sõnum kõlab rahvusringhäälingus ja kristlikes kanalites, trükisõnas ja portaalides. Elame aega, mille kohta Marshall McLuhan ütleb, et maailm on muutunud suureks külaks. Uued tehnilised vahendid on tegemas seda teoks. Teisalt mõistame nüüd paremini, mida pühakirja tõde – mida sosistatakse kõrva, seda kuulutatakse katuselt – võib tähendada. Arukas on arvestada sellega, et mida omavahelises e-kirjas kirjutatakse, jõuab avalikkuse ette ja FBsse. On imestatud, kuidas Jumala silm võib näha kõiki inimesi, nüüd juhib navigaator korraga miljoneid, iga sinu sammu on võimalik jälgida. Inimsuhetes pole ka vaja uksest sisse murda, hea võti on hiljuti loetud hea kolleegi kirjeldus.
• Hea kolleeg räägib asjaga seotuile ise, mida ta asjast arvab, ega räägi sellest tagaselja.
• Talle võib esitada teistsuguseid seisukohti, teades, et ta ei võta seda solvamisena.
• Ta üritab aidata, kui näeb, et teisel on kiire.
• Ta räägib uutest töövõtetest ja vigadest, mida tema on teinud, et teised saaksid neid vigu vältida.
• Ta ei rõõmusta teiste vigade üle, vaid aitab neid parandada.
• Koosolekutel ja aruteludes esitab ta oma seisukoha asjades, mida teab. Tagantjärele ta ei kritiseeri ega räägi puudunuile teisi taga.
• Hea kolleeg märkab kaaslase paha tuju ning püüab sellest üle aidata tegude ja sõnadega.
Soovin lugejatele kaunist suve ja toimetusele kosutavat puhkust.

salumae_tiit_leksikon

 

 
 
 

 
Tiit Salumäe,
assessor

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)