Meil on ühine tänane päev ja tulevik

09.05.2007 | | Rubriik: Määratlemata

8. ja 9. mail mälestatakse Teise maailmasõja ohvreid ning langenuid, eri rahvusest, erineva usutunnistuse ja veendumustega inimesi. 9. mai on ka Euroopa päev, lipupäev. Kahjuks ei saa täna Eestis välistada vaenu õhutamist ega Eesti-vastaseid provokatsioone. Politsei on keelanud meeleavaldused ja rahvakogunemised, taas soovitatakse jääda koju.

Kutsume üles olema sõnas ja teos rahu kandjad, mitte alluma provokatsioonidele, andes nii tunnistust, et armastame ja hoiame oma ühist maad, on öeldud 7. mail kõigi konfessioonide ja usuliste rühmituste poolt alla kirjutatud pöördumises. Alla on kirjutanud kõigi EKNi liikmeskirikute juhid, samuti Eesti Juudiusuliste Koguduse pearabi Šmuel Kot, Eesti Islami Koguduse mufti Ildar Muhhamedzin, Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja vanem Ahto Kaasik.

Kirik on püüdnud viimastel pingelistel nädalatel olla toeks kõigile, kellele teeb muret Eesti tänane päev ja tulevik, kes tahavad palves ühineda, et hinges ja meeles saada Jumalalt tuge. «Et olukord laheneks edasiste ohvriteta, et meie riigijuhid langetaks õigeid otsuseid ning et Jumal oleks kõigile otseselt või kaudselt kannatanutele abiks ja ligi.» (Eesti Kirikute Nõukogu presidendi piiskop Einar Soone mõtteavaldusest vahetult pärast 26. aprilli ööd.)

Mõistes selgelt kõigi Eestis elavate inimeste vajadust anda oma hingepanus raske aja ületamisse, kuulutas peapiiskop Andres Põder esmakordselt pärast taasiseseisvumist 6. mail välja erakorralise palvepäeva. Peapiiskop Põder: «Me ei vaja üksnes õigust, vaid ka meeleparandust ja lepitust. Vabadus ja õiglus ei ole kunagi liialt kindlad.»

Palvetati nende meie elanike ja noorte pärast, kes pole mõistnud minevikku ega toimunud muutusi, seda, mis oli Nõukogude Liidu tõeline pale ja et Eesti ei ole osa Venemaast. Ka nende eest, kes kannavad endas vägivalla hoolimatut, purustavat vaimu. «Võitkem kuri ära heaga. Tunnustagem neid,  kes teevad  igapäevast, vajalikku tööd meie rahva keskel lojaalsena Eesti riigile. Jeesuses Kristuses ei ole ju juuti ega kreeklast, eestlast ega venelast,  vaid  on Jumala lapsed, vennad ja õed.»

Okupatsiooni  väärastunud pärandist pole pääsenud ka paljud eestlased. 

Kas on  meil põhjust süüdistada nõukogulikus meeles üksnes mõne teise rahvuse esindajaid, kui me ka ise  kannatame – olgugi omal moel – samade hädade all, küsis Andres Põder oma palvepäeva läkituses Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus.

Seda enam, et võime täna rõõmustada vendluse ja koostöö üle teiste kirikutega.

Usaldagem siis Jumala armu hoolde iseend, oma kaasinimesed ja kogu meie ühiskond. Pühakodade uksed jäävad lahti.

Sest mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan, ütleb Issand: need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust.

Siis te hüüate mind appi ja tulete ja palute mind, ja mina kuulen teid.

Ja te otsite mind ja leiate minu, kui te nõuate mind kõigest oma südamest (Jr 29:11–13).

Juune Holvandus

Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja! (Sk 9:9)