Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon minevikust »

Meie vanim vaimulik on olnud 70 aastat ordineeritud õpetaja

23.12.2008 | | Rubriik: Persoon minevikust

EELK vanim vaimulik Johannes Aarik ütleb, et kristlik kirik vajab usulist reformatsiooni. Foto: Tiiu Pikkur

Johannes Aarik, tragi vanahärra, kelle kodu on Nõmmel valges eestiaegses puumajas, elab kaasa Eesti elule, tunneb muret EELK ja tema vaimulike tuleviku pärast, ei puhka leentoolis, vaid kui vaja, haarab autorooli ja sõidab linna peale asju ajama. Johannes Aarik (96) on eesti vanim luteri kiriku õpetaja, kes lõpetas Tartu ülikooli usuteaduskonna 1937. aastal.
Jumala tundmine on oluline
Praost emeeritus Johannes Aarik on sündinud 7. mail 1912. aastal Tartumaal Võnnus. Gümnaasiumihariduse sai Tartu Treffneri gümnaasiumis. Teenis kaitseväes, kus sai nooremallohvitseri kraadi. Edasi viis koolitee Tartu ülikooli usuteaduskonda. Miks usuteaduskonda? Kodus, kus noor Aarik kasvas, peeti Jumala tundmist oluliseks.
«Eesti oli nagu ime läbi vabaks saanud ja seda vabadust tuli Jumala abiga hoida. Niisiis, kui Jumal hea mõtte annab, tuleb proovida seda teoks teha,» seletab Aarik. «Oligi otsustatud – tuleb hakata usuteadust õppima. Jumal on aidanud ja toetanud nii mind kui kõiki teisi, kes 1932. aastal usuteaduskonda astusid.» 
Pärast prooviaastat Kullamaal määras piiskop Rahamägi Aariku koos õpingukaaslase Uno Plankiga oma käsutusse. Plank kirjutab oma mälestustes: «Meie ülesanne oli külastada kõiki Tallinna kogudusi ja nende õpetajaid, et nendega ja nende kogudusetööga tutvuda. Samuti pidime tutvuma kõikide kiriklike ettevõtete ja asutustega, nagu laste- ja vanadekodud Tallinnas ja väljaspool Tallinnat. Tuli ka pidada hommikupalvusi. Neid peeti Jaani kirikus. Pidime ka pidama päevikut. Iga nädala lõpul tuli anda oma tegevusest piiskopile aruanne.»
Aarik ja Plank ordineeriti 70 aastat tagasi, 5. juunil 1938. aastal Tallinna Toomkirikus. Aarikust sai Pärnu praostkonna noorsooõpetaja. 1939. aastal hakkas ta teenima Karksi kogudust ja 1940 valiti sinna õpetajaks, kus teenis  Eestist Saksamaale põgenemiseni 1944.
Õpetaja Ameerikas ja Austraalias
Usulist tööd tegi Johannes Aarik Geislingeni põgenikelaagris, kus oli kolm kuni neli tuhat eestlast. «Seal ma siis elasin ja pidasin pühapäeviti jumalateenistusi ning leerilapsi oli palju. Aga siis tuli aeg, kui hakati laagreid likvideerima. Esimesed maad, kes põgenikele elamist pakkusid, olid Inglismaa, Kanada ja Austraalia. Paljud läksid sinna. Mina lahkusin viimaste hulgas 1950. aastal ja siis sain elama USAsse,» räägib Aarik.
«Sain Ameerika kiriku Augustana sinodi palgale ja asusin kohe teenima eestlasi Connecticuti osariigis ja selle ümbruses. 1952. aastal läksin Los Angelesse, kus oli rohkem eestlasi. 1954. aastal asutati seal E.E.L.K. Los Angelese Peetri kogudus, mille õpetajana teenisin üheksa aastat. 1959. aastal abiellusin Ella Toometiga.»
1962. aastal juhtus õnnetus – E.E.L.K. Adelaide’i koguduse õpetaja Oskar Juul sai autoõnnetusel surma. Et Austraalias oli palju neid eestlasi, kes õp Aarikut tundsid, hakkasid nad teda endale õpetajaks kutsuma. «Saatsid mulle kutse, küsisid luba ka Ameerika kirikult. Ma võtsin kutse vastu, kolisime abikaasaga 1963. aastal Austraaliasse ja olin seal peaaegu 37 aastat,» möönab Aarik.
Tol ajal oli Austraalias viis eesti kogudust, Adelaide’i kogudusse kuulus siis umbes 400 inimest. Kui tekkis Austraalia praostkond, valiti õp Aarik abipraostiks ja hiljem praostiks. Emerituuri siirdus ta 31. augustil 2000, olles kirikuõpetajana teeninud 62 aastat.
Vaja on reformatsiooni
Küllalt kõrges eas kolis Aarik tagasi kodumaale. «Ma olin kogu aeg USA kodanik, ka Austraalias. Sain seal töötades 70. eluaastast alates ka Ameerika pensioni, mis oli suurem kui Austraalia oma. Emerituuri jäädes pidin otsustama, kas minna tagasi USAsse või tulla Eestisse. Austraaliasse ei oleks ma kindlasti jäänud.
Et minu abikaasa oli pärinud vanemate maja Nõmmel, siis oli otsus tehtud – kolime tagasi Eestisse.» Abikaasa ei saanud kahjuks kaua oma lapsepõlvekodus elada, ta lahkus igavikuteele 7. detsembril 2001.
Eestisse tagasi jõudnud, on õp Aarik pidanud vajalikuks võõrsil toimunud usulise tegevuse kohta teavet jagada. Tema sulest on ilmunud jutlustekogu «Vabaduse teedel», kuhu on kogutud jutlusi nii Los Angelese kui Adelaide’i koguduse teenimise ajast. Lisaks on ta kirjutanud ja jutlustanud usu reformeerimise vajadusest. 2003. aastal ilmus kogumik «Reformatsiooni teedel», milles autor on selgitanud usulise reformatsiooni vajadust kristlikus kirikus. Johannes Aarik on veendunud, et tema seisukohti usu reformeerimises tuleks arvestada ja vastava arutluse järel kirikus rakendada.
Aga jõululaupäeval läheb auväärt vaimulik oma kodukogudusse – Tallinna Kaarli kirikusse jumalateenistusele.

Tiiu Pikkur

JOHANNES AARIK
Sündinud 7. mail 1912 Tartumaal.
Lõpetanud Treffneri gümnaasiumi 1930, Tartu ülikooli usuteaduskonna 1937. Ordineeritud 1938.
Teeninud Karksi koguduse õpetajana 1939–44. Saksamaa põgenikelaagris 1944–50, USAs 1950–1963, Austraalias 1963–2000.
Tagasi Eestis 2000. aastast.

Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja! (Sk 9:9)