Esileht » Arvamused » Kolumn »

Meie perekond ja Jumala perekond

20.12.2006 | | Rubriik: Kolumn

Lõppev aasta tõi endaga kaasa rea arutelusid perekonna tähtsuse ja tähenduse üle Eesti ühiskonnas. Uue perekonnaseaduse eelnõu haaras debatti erinevad poliitilised jõud ja huvigrupid. Seaduse eelnõus sisaldunud definitsioon abielust kui mehe ja naise vahelisest liidust ei rahuldanud paljusid, sealhulgas homoseksuaalsete inimeste rühmitusi ja esialgu on see jäänud kalevi alla, järgmise Riigikogu tegevusaega.

Eesti Kirikute Nõukogu püüdis oma tegevuses pere temaatikat esil hoida, tuginedes klassikalisele kristlikule hoiakule, milles kohalikel kirikutel, erinevalt mitmest Euroopa riigist, ühismeel olemas on.

Suvel avaldatud bioeetilised seisukohad on ses osas, kuigi mitte ainult perekonda käsitlevana, oluline dokument Eesti oikumeenilise liikumise ajaloos ja tänapäevas. Erinevate projektide toetamise ning pereväärtuste-alase preemia väljaandmise kaudu rõhutas kirikute nõukogu kristliku perekonna olulisust ja väärtust muutunud maailmas.

Ka EELK korraldatud väärtuste konverentsil koos poliitikutega oli just perekond keskseks teemaks. Jõululäkituses kutsusid kirikud üles eeskujuks võtma püha perekonda, mille keskele sündis Jeesus, kui mudelit ühiskonna koostoime ja tugevnemise alusena.

Astudes vastu jõulupühadele, võimegi tõdeda, et perekond kui väärtus seisneb Jumala loomistöö ja selles ilmutatud tahte pinnal. Ning kui apostel Paulus kõneleb Kristuse ja kiriku suhtest mehe ja naise vahelise abielusuhte eeskujuna, tuleb öelda, et perekonna alus seisab suurel määral ka Jumala lunastustöö läbi.

Inimeseks saanud Jumala Poeg on meid lunastusele kutsunud ja kingib meile ses perekondliku osaduse. Nii lunastatud peredena kui ka kirikus Jumala rahva ja perekonnana.

See on sõnum, mis saab seista ühtsusele ja osadusele pürgiva kristliku kiriku kuulutuse tuumas maailmale.

Image
Tauno Teder

Tänu olgu Jumalale, kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet ega ole mult ära võtnud oma heldust! (Ps 66:20)