Meie oma kiriku sünnipäev

14.02.2007 | | Rubriik: Määratlemata

Peaks Jumal lubama ning meie elama, siis tahame pühitseda 2. juunil Tartus meie kiriku 90. sünnipäeva.

Muidugi võib küsida, et kas kirik meie maal pole mitte pisut vanem, möödub ju luterlusegi tulekust Eesti aladele juba pea pool aastatuhandet. See kõik on tõsi ning me oleme Jumalale väga tänulikud, et Tema tööd on Maarjamaal tehtud juba sajandeid. Kuid samas on igati kohane tänada Teda ka selle armu eest, mida oleme Eesti luterliku kiriku kui vaba rahvakirikuna üheksa aastakümne jooksul vastu võtnud.

Võiksime hetkeks minna tagasi aastasse 1917, mis oli Eesti maa ja rahva jaoks enam kui keeruline aeg. Vaieldamatult olid meie jaoks kõige määravama tähendusega toonased sündmused Venemaal. Veebruaris oli seal puhkenud revolutsioon, mille käigus keiser loobus oma troonist ning paar päeva hiljem moodustati Ajutine Valitsus. Võime vaid aimata vaimustust, millega neid sündmusi tervitati Eestis. Märtsis olid Tartus koos meie maakondade esindajad, et arutada Eesti autonoomia üle ning sama kuu lõpul leidiski Venemaa-poolse heakskiidu Eestimaa omavalitsuse seadus. Aprilli lõpul asutati Eesti Esimene Polk ning Eesti sõjaväelaste kongress toimus suve hakul. Juuli esimesel päeval tuli Tallinnas kokku Eesti Maanõukogu. Kõigi nende oluliste sündmuste keskel kogunesid ka Eesti koguduste õpetajad ja esindajad meie kiriku esimeseks kongressiks. See pani aluse meie päris oma kiriku rajamisele ja arendamisele.

Tahan eelneva lühikese ekskursiga tähelepanu juhtida eelkõige kahele olulisele seosele. Esmalt tuleks näha meie kiriku esimest kongressi, mis oli tõepoolest esimeseks Eesti koguduste esindajate koosolekuks ja ülemaaliseks kongressiks Eesti ajaloos, kõigi eelnevate ja järgnevate sündmuste seoses – vaid muutunud poliitiline olukord võimaldas mõelda nii radikaalsete muudatuste tegemisele meie kirikus. Loomulikult ei saa kunagi mistahes sündmused tingida olulisi vaimulikke protsesse, vaid ainuüksi Jumala arm ja juhtimine nende sündmuste kaudu. Ja teine tähelepanek, millele on oluline mõelda meie vabariigi 90. sünnipäeva eel, et just need 1917. aasta sündmused, sh vaba rahvakiriku põhimõtete väljatöötamine kiriku esimesel kongressil, viisid üheskoos 24. veebruarini 1918.

Pisut veel ajalugu. 1917. aasta varasuvi Tartus. Kongressiks oli kogunenud üle 300 saadiku – kirikuõpetajad ja koguduste asemikud Eestist ja Eesti asundustest Venemaal, aga ka külalistena köstreid ja kooliõpetajaid. Kongressi esimene päev toimus Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumis, mille avas vanima vaimulikuna Tartu Peetri koguduse õpetaja Wilhelm Eisenschmidt. Valiti kongressi juhatus, mälestati lahkunuid ning peeti ettekandeid. Üheks olulisemaks nende seast oli Johan Kõpu ettekanne «Kiriku ja riigi vahekorrast», kus ta muu hulgas ütles: «Kiriku korraldus ja tegevus olgu edaspidi niisugune, et Eesti rahval tunne võib olla ja peab olema: see on meie oma kirik.» Sama püüdlus väljendus ka professor Kõpu formuleeritud viies resolutsioonis, millisest kõige tuntum on esimene: «Eesti evangeelne-luteri usu kirik on vaba rahvakirik kodumaal ja asundustes.» Need ja teisedki põhimõtted said oma rakenduse ja jõu 1919. aasta septembris toimunud Eesti teisel kirikukongressil.

Järgnesid kaks aastakümmet õnnistatud kiriku ülesehitustööd. Seejärel sõja segadused ja kannatused ning sellele järgnev kirikulugu Eestis nõukogude okupatsiooni tingimustes ning Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirikuna paguluses. Täna võime vaid Jumalat tänada nende võimaluste eest, mis on meie kätte antud taasiseseisvunud Eestis, aga ka tänus mõelda laienenud koostööle meie kirikuga väljaspool Eesti piire. Aga me ei tahaks meenutada vaid meie kiriku eilset päeva, vaid eelkõige hinnata tänaseid võimalusi ja seada tulevikusihte.

Lõpuks veel meie kiriku suurest päevast endast. Tahame alustada piduliku tänujumalateenistusega Tartu Jaani kirikus 2. juunil kl 11. Teenistusest teeb ülekande meie rahvustelevisioon ning ootame osa võtma ka meie vabariigi presidenti. Jumalateenistus on selleski mõttes eriline, et õnnistame ja võtame kasutusele meie kiriku lipu. Jumalateenistusele eelneb rongkäik Tartu linnas akadeemiliste organisatsioonide osavõtul. Teenistuse järel koguneme aga Treffneri gümnaasiumisse, et jagada tunnustust meie kiriku töötegijatele ja kiriku toetajatele. Samas toimub ka kiriku sünnipäevale pühendatud teaduskonverents.

Ent kuidagi ei tahaks, et meie kiriku sünnipäeva pühitsemine piirduks vaid ühe päevaga. Sellepärast kutsun ülesse kõiki ametivendi ja -õdesid, eriti praoste leidma kohtadel võimalusi seda tähtpäeva ära märkida. Olgu selleks sinodijumalateenistused, kirikukontserdid või mistahes muud meie kirikut tutvustavad ettevõtmised. Ja loomulikult on kõik vaimulikud ja koguduste esindajad oodatud 2. juunil Tartusse, et võiksime ühiselt tänada Jumalat ja paluda oma kiriku homse Tema kätesse selles imelises äratundmises – meil on meie oma kirik.

Image
Ove Sander, assessor

, assessor

Üks kommentaar artiklile “Meie oma kiriku sünnipäev”

  1. Külaline ütles:

    Mina kui kutsutud ja seatud jumalasulane…

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)