Esileht » Pühapäevaks » Jutlus »

Meie õigus on otsustada

09.04.2003 | | Rubriik: Jutlus

Jh 12:12–19
Juba mõnda aega on Ameerika linnades meelt avaldatud nii sõja kui rahu poolt. Päeval, mil algas sõda Iraagis, oli Valgele Majale Washingtonis täiesti võimatu ligi pääseda. Tänavad olid täis demonstrante ja neid valvavaid politseinikke. Vahel tekib erinevate arvamustega meeleavaldajate vahel tüli ja siis on vaja korravalvureid, kes neid üksteisest tõsisemate kahjude ärahoidmiseks lahutaksid.
Meelt avaldada võivad kõik, sõltumata sellest, kas nad valitsuse tegevust toetavad või taunivad. Ühel tänaval nägin noori, kes kandsid plakateid kirjaga «Neandertaali president» ja «Impotentne kongress». Veidi hiljem sõitis aga meist mööda kaubabuss, peal suurte kollaste tähtedega kiri «Toetage meie sõjaväge! Tapke Saddam!». Iga päev edastab meedia uuringutulemusi: kui suur osa ameeriklasi toetab sõda, kui palju on ükskõikseid ja kui palju sõjavastaseid. Avalik arvamus on äärmiselt oluline poliitikutele, kes ka pärast järgmisi valimisi tahavad oma ametit edasi pidada.
Avalik arvamus, kuigi pidevalt muutuv, on mõjutatav ja suunatav. Poliitikud näevad palju vaeva selleks, et «rahva hääl» väljendaks nende tahet. Kuidas inimeste arvamust kujundada, on terve omaette teadus ja kunst.
Kord tehti katse. Inimesed pandi hämarasse ruumi istuma ja nende ette seinale projitseeriti hetkeks kaks valgusjoont. Üks joon oli selgelt pikem kui teine. Kõigile peale ühe inimese öeldi, et nad tunnistaksid lühema joone pikemaks. Katse näitas, et inimene, kes ei teadnud teiste valet, muutis oma arvamust enamuse järgi. Ta oli eneses niivõrd veendunud, et isegi, kui talle öeldi, kuidas teda oli manipuleeritud, jäi ta kindlaks. Ta väitis, et lühem joon on pikem.
Lugu inimajaloo kõige traagilisemast avaliku arvamuse manipuleerimisest on kirja pandud evangeeliumidesse. Kui pühadeks kogunenud suur rahvahulk kuulis, et Jeesus tuleb Jeruusalemma, läks rahvas palmipuuokstega Talle vastu ja hüüdis: «Hoosanna! Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel, Iisraeli kuningas!» Nad tulid Talle vastu, sest olid näinud, kuidas Ta Laatsaruse hauast välja hüüdis ja surnuist üles äratas.
Variseridel ei jäänud üle muud kui nentida, et kogu maailm jookseb Tema järele. Kuigi Teda tervitati kui kuningat, teadis Jeesus väga hästi, mis lähipäevil pidi sündima. Rahva juhid olid kindlalt nõuks võtnud Ta hukata ja ootasid vaid sobivat silmapilku. Esialgu jügrid ei mõistnud, mis õpetajat ees ootab. Alles hiljem tuli meestele meelde, miks Jeesus palus neil otsida eeslisälu ning istus selle selga. Ka rõõmustav rahvahulk ei osanud aimata, kuidas austusavaldused vaid mõne päeva pärast muutuvad raevukisaks, mis nõuab Jeesuse ristilöömist.
Lugu kunininglikust sissesõidust Jeruusalemma kõneleb Jeesuse julgusest ja meelekindlusest ning osutab Tema päritolule ja meelevallale. Ta tuleb alandlikult, kuid selgelt märku andes, kes Ta on ja milleks Ta on saadetud. Ta ei tule ennast peale surudes, vaid jättes igaühele vabaduse valida, kas Ta vastu võtta või tagasi tõrjuda. Kas hüüda «Hoosanna!» või «Löö ta risti!» jääb iga inimese enda otsustada, Jeesus jätab vabaduse teha nii üht kui teist.
Nõnda kuulutab Ta aga, et ei ole tulnud meid vabastama sõja ja sunniga, vaid rahu ja armastusega. Tema meelekindlus lähtub veendumusest oma jumalikust päritolust ja meelevallast. Seda ei suuda kõigutada isegi teadmine, et Ta juba mõne päeva pärast risti lüüakse.
Palmipuudepüha evangeelium näitab meile selgelt, mille poolest erineb kristlik kuulutus poliitilisest propagandast ja kaubanduslikust reklaamist. Avalikku arvamust on võimalik kujundada mitmel viisil. Need, kes teadlikult valetavad või pole täiesti kindlad oma veendumuste paikapidavuses, püüavad inimeste meelt muuta salakavaluse ja manipuleerimise abil. Nad uurivad, mida inimesed mõtlevad ning mida nad omavahel räägivad ja kirjutavad.
Kõige äärmuslikemal juhtudel püüavad nad takistada arvamuste vaba väljendamist tsensuuri või riiklikku karistusmasinat kasutades. Kindlasti saavutavad paremaid tulemusi need, kes ei suru avalikult oma arvamusi rahvale peale, vaid tegutsevad vaikselt ja nähtamatult. Nad kasutavad palju peenemaid võtteid, millega panevad inimesi uskuma ja tegutsema just nõnda, nagu nad tahavad.
Jeesuse tee on teistsugune. Ta teab, kes Ta on ja mida tahab. Ta ei tule meie juurde salamahti või kavalust kasutades, vaid päise päeva ajal ja suure rahvahulga silme all. Ta ei küsi, mida inimesed või valitsejad Temast arvavad, vaid teeb ja kuulutab seda, milleks Ta on läkitatud. Meie peame otsustama, kas hüüame Talle «Hoosanna!» või nõuame, et Ta löödaks risti. Aamen.
Heino Nurk, E.E.L.K. Baltimore Markuse koguduse õpetaja

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)