Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Meie ligimene

17.08.2016 | | Rubriik: Mõte pühapäevaks

Inimesed räägivad sageli südames olevast usu­seemnest, mis on olemas, aga inimese elus välja ei paista. Nii ei tohiks tegelikult olla, sest usk mõjutab kogu inimese elu. Usk annab elule mõtte ja elu sihi. Uskumine mõjutab inimese käitumist ja eetilisi valikuid. Nii muutuvad usu läbi ka inimese suhted kaasinimestega.
Usklik inimene peaks õppima Jeesuselt, kuidas käituda teiste inimestega. Kristus õpetas meid hoolima oma lähedastest. Kõigi inimeste armastamise põhimõte on olnud kirikus alati esil. Jeesus ei pööranud hädalist nähes kõrvale, vaid läks ja aitas hättasattunut. Nii on meiegi ülesanne pöörata tähelepanu ligimestele, kes vajavad meie abi. Vahel piisab teise inimese aitamiseks heast sõnast, mure ärakuulamisest. Mõnikord vajab ligimene materiaalset toetust. Aeg-ajalt on vaja mõnd head nõuannet, kuidas eluga edasi minna. Oluline on see, et kristlane oskaks märgata oma kaasinimese probleeme ja neile õigesti reageerida.
Kirik korraldab tänapäeval diakoonia- ja hingehoiutööd, mis püüavad toetada ligimesi eluraskustes. Ka nendes töövormides kaasa töötades saame toetada raskustes olevaid kaasinimesi.
Kaasinimese aitamine tähendab Jumala teenimist, sest Jeesus ütleb: «Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle» (Mt 25:40).
Kaido Soom

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)