Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Meie ligimene

26.08.2015 | | Rubriik: Mõte pühapäevaks

Sõna «ligimene» on paljudele tänapäeva inimestele võõras. Teise sõnaga võiks selle kohta öelda ka kaasinimene. Pühapäev käsitleb seega kaasinimestega seonduvat.
Kuid kes on meie ligimene? Kas meie kaasinimene on luterlane või kristlane üleüldse? On ta meie rahvuskaaslane või meie rassi esindaja? Või piisab lihtsalt inimeseks olemisest? Vaadates Jeesuse kõnesid tundub, et tal oli avar kaasinimese käsitlus: ka juutide poolt põlatud teiseusulised samaarlased kuulusid ligimeste hulka ning Kristus õpetas palvetama nendegi eest, kes olid suisa vaenlased. Seega ligimeseks võib pidada iga inimlast, kes on Jumala loodu.
Teine oluline teema on suhtumine kaasinimesse. Pühakiri rõhutab armastust kui õiget suhtumist ligimesse. Kui mõelda Jeesuse loodud avarale ligimesekäsitlusele, siis tundub armastus olevat liigagi tugev tunne kaasinimesse suhtumiseks. Pigem oleksime valmis selliseid ligimesi taluma või aktsepteerima. Kuid just armastus on see, mida Jumal meilt ootab, sest ka Kristus ise armastas inimkonda kõigist inimeste vigadest hoolimata.
Tema armastus oli nii suur, et ta läks ristile surema meie pattude eest. Kui Kristus tõi patuse inimese eest sellise ohvri, siis peab inimesel olema eriline väärtus. Ta on Jumala loodu ja Jumalale armas. Meie, kes me oleme osa saanud Jumala armastusest, oleme nüüd samuti kutsutud armastama ja jagama abi kaasinimestele.
Kaido Soom

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)