Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Meie ligimene

24.08.2010 | | Rubriik: Mõte pühapäevaks

Sageli arvatakse, et usk on inimese enda väga isiklik asi ja see ei puuduta kuidagi teisi inimesi meie ümber.
See, mis toimub inimese ja Jumala vahel, ei tohiks paljude meelest sugugi välja paista. Jee­suse elu aga näitab meile midagi muud.
Ta sidus usu teise inimese aitamise ja teenimisega. Jumalaga suhtlemine muudab inimest ennast ja muudab ka inimsuhteid. Ei saa armastada Jumalat ja samas olla hoolimatu ligimese vastu, sest Jumal armastab meid kõiki.
Jeesus aitas kõiki. Kristuse armastust said kogeda ka need, kes kogesid teiste halvakspanu.
Kui korralik juut hoidus käsu vastu eksijatest ja võõramaalastest eemale, sest ta kartis, et halb hakkab tallegi külge, siis Jeesus käitus risti vastupidiselt: Ta läks ja aitas neid inimesi, andes neile uue võimaluse. Päästja leidis, et mitte terved ei vaja arsti, vaid haiged, seepärast aitas Ta kõiki.
Kristuse armastus polnud sugugi suunatud usukaaslastele, vaid see on mõeldud kõigile inimestele.
Kristus suri ristil patuse maailma eest. Meie ei pea surema. Meilt oodatakse vaid armastust ja hoolivust kõigi inimeste vastu. Ligimesearmastus on usu vili. Kristuse armastusest võime õppida meiegi: nii nagu Jumal meid armastab, nõnda võime meiegi teisi inimesi enda ümber armastada.
Kaido Soom

Laulge Issandale uus laul, sest ta on teinud imetegusid. (Ps 98:1)