Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Meie ligimene

25.08.2021 | | Rubriik: Mõte pühapäevaks

Pühapäeva keskne sõnum puudutab ligimese teenimisega seotut. Vana Testamendi kohaselt oli ligimeseks rahvuskaaslane, sõber või vend, mõnikord ka Iisraeli maal elav võõramaalane. Uue Testamendi mäejutluses annab Jeesus ligimese mõistele laiema tähenduse. Jeesuse õpetuse tähendus laiendab meie arusaamist ligimesest radikaalselt – ligimene võib olla ka sinu senine vaenlane. Ligimeseks olemine ei tunne rahvuslikke ega geograafilisi piire.

Kreeka ja Makedoonia kristlastele olid ligimesteks ka Jeruusalemma koguduse vaesed, keda need Pauluse rajatud kogudused korjanduse abil toetasid. Rahvuslike piiride kadumine ei tähendanud praktikas seda, et omade kõrval automaatselt hakati eelistama võõraste abistamist. On loomulik ja inimlik, et ligimesearmastus algab lähedalt, ning kristlastele olid lähedasemad nende usukaaslased. Ka Paulus kutsus üles tegema eriliselt head just oma usukaaslastele, ehkki ta seejuures kutsus üles tegema head kõigile inimestele. Ristiusku pöördumine tõi sageli kaasa vastuolusid perekonna ja suguvõsaga ning ühe abielupoole pöördumine võis põhjustada koguni perekonna purunemist. Kogudus oli omal ajal ja on nüüdki sellises olukorras kaotatud pere asendaja, kus perest ja suguvõsast lahutatu leiab uue ema, õed, vennad, pojad ja tütred. Mõlemad vaatenurgad on olulised ja tähtsad ka tänapäeval. Kristlaste omavahelises armastuses on paljugi kasvuruumi nii nagu selles nõdras armastuses, mis suundub nn väljaspool olijatele ja teisitimõtlejatele.

Armastuses teenimine võiks olla kõigi inimeste ülim eesmärk, mis tähendab praktikas abiks olemist teisele inimesele. Selles suhtes annab Jeesus meile ise eeskuju. Mk 10:45 järgi ütleb Jeesus oma ülesande kohta: „Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest!“ 

Anti Toplaan

Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga! (Rm 12:21)