Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Meie ligimene

02.09.2020 | | Rubriik: Mõte pühapäevaks

Me kõik vajame siin elus teisi inimesi ja nemad oma­korda meid. Suhtlemine ja abistamine on loomulik lähedaste ringis, oma pere, sõp­ra­de, töökaaslaste ja koguduse keskel. On aga terve hulk inimesi, kelle elus ei ole mingil põh­ju­sel sellist tugivõrgustikku. 

Neid võib olla ka inimeste hulgas, keda teame ja aeg-ajalt ko­h­tame, aga kes ei kuu­lu otseselt meie sõprade ringi. Ini­mes­te aitamiseks ei ole alati vaja suurt mee­dia­kampaaniat, piisab avatud südamest ja soo­vist ligimest tema probleemist välja juhtida ja aidata.

Jeesuse armastuskäsu läbi oleme seotud kõikide inimestega, iga inimene on ligimene. Tema soovib, et meil jätkuks avatust ja abi­val­midust igaühele, kelle juurde ta meid läkitab. Jeesus samastab end inimestega, kes on jäänud ilma teiste tähelepanust ja abist, ta näeb neis ise­end: „Mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete tei­nud mulle.“ 

Jeesuse olemus on halastus ja armastus, ta tahab seda jagada nii abistajatele kui abi­va­jajatele. Tähendamissõnas viimsest koh­tu­päevast loetleb ta lausa neljal korral neid, kes on talle armsad: näljased, janused, ko­dutud, kat­mata, haiged ja vangid. 

Me ei jõua kogu maailma aidata, aga või­malust kohata lihtsas abivajajas oma Issandat pakutakse meile praktiliselt iga päev. Kus asjad on halvad, töötab Jumal läbi endale ustavate inimeste. Usaldagem teda ja laskem temal end juhtida, siis saab ligimese aitamine osaks ka meie igapäevaelust!

Tiina Janno

Tema on andnud sulle teada, inimene, mis on hea. Ja mida nõuab Issand sinult muud, kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid headust ja käiksid alandlikult koos oma Jumalaga? (Mi 6:8)