Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Meie ligimene

11.09.2019 | | Rubriik: Mõte pühapäevaks

Kui kõikidel inimestel, nagu kõneleb Piibel, seisab ees kohtupäev, siis tekib paratamatult küsimus: mille põhjal Jumal otsustab meie viimse saatuse? Mida teha või tegemata jätta, et pääseda igavesest hukatusest ja jõuda igavesse ellu?
Kohtupäevast rääkides ütles Jeesus: „Mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle“ (Mt 25:40). Jeesus tõstis esile näljaste toitmist, januste jootmist, kodutute vastuvõtmist, haigete ja vangide juurde minemist. Ja lisas seejuurde üllatava tõe: tehes head viletsale, teete te head mullegi!
Koos Kristusega hakkab teine inimene meile paistma täiesti teistsuguses valguses. Võime oma ligimest vaadata läbi Jumala silmade, kes tahab, et kõik pääseksid ja tuleksid tõe tundmisele (1Tm 4:4). Kuidas saaksime olla hoolimatud kellegi suhtes, kelle pärast Jeesus on kannatanud ja surnud?!
Kui ligimese märkamine on viimses kohtus nii otsustav, siis kas usul Kristusesse on veel mingisugust tähtsust? Ehk piisaks lihtsalt tõhusast sotsiaaltööst, et pärida igavene elu?
Jeesus aga ütleb: „Tõesti, ma ütlen teile, kes usub, sellel on igavene elu“ (Jh 6:47). Usus Kristusesse võtame esmalt ise vastu Jumala armastuse abi – ja ainult usu kaudu süttib meis miski, mis innustab ka meid armastama.
Marek Roots

Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu. (Ps 103:2)