Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Meie ligimene

02.09.2009 | | Rubriik: Mõte pühapäevaks

Kuivõrd läheb meile korda teine inimene enda kõrval? Kas tunneme huvi kolleegide, naabrite, teretuttavate ja muude inimeste vastu, kellega oma argielus vaid põgusalt kokku puutume? Kas nad on meie jaoks ligimesed, keda Jeesus käskis armastada, või on nad lihtsalt inimesed, kelle olemasolu me märkame, kuid kellest ei huvitu?
Ühiskonna areng on viinud selleni, et me võõrandume üha rohkem teistest inimestest. Vanasti elasid mitme põlvkonna esindajad sõbralikult üheskoos, vanavanemad said hoida lapselapsi ja neile elutarkust edasi anda. Nüüd on selline peremudel purunenud ja inimesed üksteisest võõrandunud.
Mida suurem on linn, seda vähem leitakse aega omavaheliseks suhtluseks ja seda üksildasemana ennast tuntakse.
Suures korrusmajas elavad inimesed ei tea sageli midagi oma naabritest ja võib juhtuda, et keegi surnud inimene on oma korteris üksi nädalaid ja kuid, enne kui keegi tema lahkumise avastab. Üksteisest võõrandumine on ühiskonna arengu tulemus, kuid kas see teeb meid õnnelikumaks?
Piiblis kõneldakse palju ligimesearmastusest. Seda vajab tänapäeva inimene kõige rohkem. Pöörakem tähelepanu inimesele, kes on meie kõrval, ja andkem abi seal, kus seda vaja!

Kaido Soom

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)