Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Meie kirik on jätkuvalt noor

15.06.2007 | | Rubriik: Kirikuelu

Kiriku pidupäeva jäid järgnevateks
päevadeks oma sisukusega kandma Treffneri gümnaasiumis peetud kõned.

Konverents pakkus mineviku kõrval pilguheitu ka tulevikku, tunnistades oma valmisolekut käia tänapäevaga käsikäes.
Konverents pakkus mineviku kõrval pilguheitu ka tulevikku, tunnistades oma valmisolekut käia tänapäevaga käsikäes.

Konverentsi alustuseks astus kõnepulti
kultuuriminister Laine Jänes, kes hindas kiriku rolli ühiskonnas: kirik on
kasvataja, et me oskaksime armastada, eristada head ja halba; kirik on õpetaja,
kelle kaudu omandame maailmavaate, ja lepitaja, kelle kaudu leiab inimene
lepitust ka iseendaga, oma minadega.

Riigi esindajana avaldas ta lootust, et
valitsus suudab kirikut majanduslikult enam toetada, et üles ehitada varemetes
või remonti vajavad kirikuhooned. Aga ka riik ootab kirikult tuge. «Taastame
oma mälu, kultuuriloo – just niisugust tuge ootan ma Eesti Evangeelselt
Luterlikult Kirikult,» lõpetas oma kõne Laine Jänes.

Kaks järgnevat ettekannet olid
tagasivaatavad: Saarte praost mag Veiko Vihuri jälgis ristiusu arengut Eestis
ja EELK teket ning Tartu ülikooli usuteaduskonna dekaan dr Riho Altnurme kiriku
käekäiku nõukogude võimu perioodil. Kuigi ajast, mil Tartusse kogunes I
kirikukongress, on möödunud 90 aastat, on paljud kogudused tegutsenud 600 ja
rohkem aastat. 16. sajandil pandi usupuhastusega alus luterlikule kirikule,
sellest sündinud rahvakiriku idee kujundasid Eestile kohaseks Jakob Hurt,
Villem Reiman ja Johan Kõpp. Kiriku põhikiri võeti vastu II kongressil 1919.
aastal ja selles fikseeritud enesemääratlus kehtib tänaseni, kui kiriku elu
reguleerib 6. põhikiri aastast 2004.

Riho Altnurme jagas enam kui poole sajandi
pikkuse aja perioodideks, aga leevendust kitsendatud tegevusvõimalustele oli
märgata alles 1980ndatel aastatel, kui kergendati koguduste maksukoormust ja
ilmuma sai hakata EELK aastaraamat.

Välis-Eesti kiriku peapiiskop electus dr
Andres Taul rääkis eestlaste elust välismaal, kus elati lootuses ükskord koju
tagasi pöörduda. Kirikute loomise mõte oli evangeeliumi kuulutamise kõrval
hoida eestlust, «kirikut kasutati välisvõitluse relvana». Andres Taul
illustreeris praegust olukorda Kanadas humoorika lööklausega: «Meil valitseb
eesti meel ja inglise keel.» Kuigi kolmas põlvkond sealseid eestlasi eesti
keelt ei oska, on nad energilised tegutsema ja nende huvi Eesti vastu suur.

Usuteaduse Instituudi rektor dr Randar
Tasmuth vaatles kiriku ja kuulutuse muutust kultuuris, kus säilib kiriku
ülesanne kuulutada, millele viitab juba kiriku nimes sisalduv sõna
«evangeelne». Evangeelium ongi andnud Euroopa kultuurile tema näo, kuigi see on
tuhmunud. Kiriku ülesanne on oma kapitaliga – moraalse, intellektuaalse ja
kultuurilise kapitaliga – suunata toimuvaid muutusi.

Oikumeeniast Eestis ja rahvusvahelisel
tasemel rääkis Eesti Kirikute Nõukogu täitevsekretär Tauno Teder, kes märkis
Eesti erilist positsiooni maailma mastaabis, olles osaduses nii Porvoo kui ka
Leuenbergi osaduskonnaga. 1989 asutati Eesti kristlaskonna paljusust esindav
Eesti Kirikute Nõukogu, kuid oikumeenilist koostööd tehti juba vabariigi
esimese iseseisvuse ajal, kui ülikoolis oli avatud ka õigeusu kiriku õppetool.

Konverentsil võttis sõna ka peapiiskop
Andres Põder, hinnates kõrgelt riigi ja kiriku tänast koostööd ning kutsudes
igaüht olema Jeesuse jünger, olema haputaigen maailmas.

Konverents lõppenud, asus osa pidupäevalisi
koduteele, osa aga suundus veel Jaani kirikusse kontserdile. Oma kokkuvõtte
lõpetan konverentsi avanud assessor dr Ove Sanderi sõnu kasutades, et kirikutöö
koorem ikka kerge ja selle ike mõnus kanda oleks ka kõigil järgnevatel
päevadel.

Rita Puidet

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)