Slava Ukraine
Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Mehest, kelle uuringute keskmes oli vennastekogudus

30.11.2022 | | Rubriik: Kultuurielu, Persoon minevikust


Silja Härm räägib Voldemar Ilja eluteest ja kujunemiskäigust. 2 x Ene  Paldre.

24. novembril avati EELK Usuteaduse Instituudi (UI) fuajees prof Voldemar Ilja 100. sünniaastapäevale pühendatud näitus, kus on väljas usuteadlase kirjutatud raamatud ja valik artikleid ning seda illustreerivad fotod ja ülevaade tema tegevusest.

UIs on ikka kombeks tähistada õppejõudude 100. sünniaastapäevi. Kui varasemalt on seda tihti konverentsiga tehtud, siis nüüd esimest korda koostati sel puhul isikunäitus. 

Näituse avamisel pidas palvuse ja kõneles Voldemar Ilja (13.11.1922–16.12.2010) tegevusest UI prof dr Randar Tasmuth. Ta paigutas Ilja töö kirikuloo dotsendi ja professorina (alates 1981) omaaegsete õppetoolide ja professorite konteksti ja meenutas ka Iljast vaid 10 aastat vanemat Vana Testamendi ja Ida teaduste professorit Evald Saagi (1912–2004), kellel oli sel päeval 110. sünniaastapäev.


Näitus annab ülevaate Ilja viljakast tegevusest

Ilja õpetas üldist kirikulugu, eriti aga Eesti kirikulugu, mis oli tema lemmikala. Uurijana keskendus ta Eesti vennastekoguduse ajaloole, millest on avaldanud kuus köidet uurimusi. Ta oli juhendajaks paljudele kirikulooalastele harjutus- ja lõputöödele, mida kirjutasid juba kirikutöös olevad üliõpilased oma koguduste kohta. Nii sai talletatud hulk väärtuslikku materjali, mida praegu enam koguda ei saaks.

Tasmuth rääkis oma mälestusi ja meenutas Ilja tööd UI dekaani ja rektori kohusetäitjana (1992–1996). Tema sõnul iseloomustas Iljat julgus vahel ka järsult oma seisukohti välja öelda nii kirikukogudel, konsistooriumis kui instituudis. Ilja leidis, et kui kirikuõpetajal pole oma seisukohta ega julgust seda välja öelda, ei väärigi ta seda ametit.

Näitust tutvustas ning Voldemar Ilja eluloost kõneles UI õppejõud ja Eesti Kiriku levijuht dr Silja Härm. Näituse idee autorina ja koostajana selgitas ta, et Ilja oli Võrumaa mees, kel oli väga suur teadmisjanu. Tema noorpõlve mõjutas tugevalt vennastekoguduse liikumine. Ilja haridustee kulges keeruliselt, sest vahele tuli aeg, kus ta oli enda sõnul rohelises leegionis ja sellele järgnes vangistus. Kirikuõpetajana töötas Ilja Petseri (1956–67), Võnnu (1967–78), Mehikoorma (1968–75) ja Nõmme Rahu (1978–99) koguduses. Neist perioodidest kirjutatakse Ilja mälestusteraamatus „Võrumaa metsast Eesti kirikusse“, mille hiljuti andis välja Tartu ülikooli raamatukogus oleva arhiivimaterjali põhjal Tartu Pauluse kogudus. 

Näituse avamise ajal oli eksponeeritud ka Ilja käsikirjaline artiklite pärand. Need olid kirjutatud ajal, mil kirikuloolisi artikleid trükis ilmuda ei saanud, ent mitmeid neist võib lugeda instituudi poolt välja antud käsikirjalistes kogumikes. Materjali, mida Voldemar Ilja kirikuloolasena kogus, säilitatakse tema isikuarhiivis Tartu ülikooli raamatukogus.

Näituse tekstid koostas kirikuloolane dr Priit Rohtmets. Väljapanekul kasutatud materjalid pärinevad UI raamatukogust, EELK konsistooriumi arhiivist, Tartu ülikooli raamatukogust, ajalehest Eesti Kirik ja erakogudest. Näituse avamisel tänati UI vilistlast Ulvar Kullerkuppu ja Hektolan OÜd, tänu kellele on näitus välja pandud uutel stendidel.

Näitus teoloogist ja vaimulikust Voldemar Iljast jääb avatuks 22. detsembrini (kuni kl 15) ja seda on võimalik külastada UI lahtioleku aegadel (helistada uksekella). 

Eesti Kirik

Tulge ja vaadake Jumala tegusid, kes on kardetav oma tegemistes inimlaste juures. (Ps 66:5)