Esileht » Uudis » Esileht »

Mehelikkuse õrnem pool

04.11.2020 | | Rubriik: Esileht
Ka pimeda sügise võib enda jaoks meeldivaks teha ja leida aega, et perega väljasõidule minna. Erakogu.

Pühapäeval tähistame isadepäeva, nii on ka Tartu Maarja koguduse kirikuvanema Indrek Pekko kodus kaetud pidulaud.

Kui Maarja koguduse jumalateenistusele minna, tervitab tulijat rõõmsameelne Indrek Pekko. Abikaasa Ketliniga laulatati nad kuus aastat tagasi Nõo kirikus. Ja kui teenistuse ajal Maarja kogudusemajas väikse inimese lalinat või ka nutunootidega pikitud sõnumit kuulda on, siis teavad kõik, et väike Klara väljendab ennast. Indrek ütlebki, et Maarja koguduses on suurepärased inimesed, kellelt tal on olnud lisaks õppejõududele ja kaasüliõpilastele ülikooli usuteaduskonnast palju õppida ja eeskuju võtta. 

Ikka koos lastega

Tänavu veebruaris sai aga umbes kahene Klara väikese venna, kellele vanemad panid nimeks Teodor. Teoloogias doktoritööd kaitsma valmistuv ja Herbert Masingu koolis õpetajana töötav Indrek on kahe pisikese lapse isa. Kes Karlova kandis elab, on tõenäoliselt juhtunud nägema, kuidas Indrek lapsevankrit lükkab.

Indreku elu on suuresti lastega seotud. Ta on olnud õpetaja Puhja koolis, aga praegu on ta individuaalõppe õpetaja Tartus Masingu koolis. See on vaimselt raske töö, sest Herbert Masingu koolis õpivad autismispektri häirega ja psüühikahäirega lapsed. Nendega tegelemine nõuab rahulikku närvi ja suurt tahet. Võib küll öelda, et Jumala abi ja usk on see, mis aitavad oma tööd südamega teha.

Lastega tegeldes tuleb olla nii kaitsev kui õrn, teab Indrek. Ta on aru saanud, kui oluline on kodu ja perekond lapse arengu ja kujunemise juures. „Katkisest perest tulevad paraku liiga sageli ka katkised lapsed,“ sõnab ta.

Kutsub reisima

Ketlin ja Indrek defineerivad end koos lastega kui kultuuri- ja ajaloohuvilist kampa ning jagavad internetis oma reisimuljeid. Kui reisimise all kipume sageli kujutama sõite kaugetesse maadesse, siis nende reisiblogi Pekkotravels jagab muljeid ja tähelepanekuid sõitudest siinsamas Maarjamaal. Olgu siis käigud päris Tartu külje alla Luunjasse või Lukele, äratundmisrõõmu või üllatusmomente pakuvad need igal juhul. 

Teada on, et Indrekule meeldib väga pildistada. Tema pildipalveid on avaldatud ka Eesti Kirikus pühapäevaleheküljel. Nüüd jäävad fotosilma ette ka Klara ja Teodor. Usun, et kui lapsed kasvavad, hakkab isa neid fotograafias juhendama. Õpetamise koha pealt jagab Indrek oma kogemust: „Igale lapsele tuleb individuaalselt palju tähelepanu pöörata, teda kuulata ja tundma õppida. Siis on ka õppimisest ja õpetamisest kõige rohkem kasu.“ 

Pühapäeval pärast jumalateenistust istutakse oma kodus pidulikult kaetud laua taha. Muide, Ketlin on kokanduses kõva käsi ja maitsti Indreku lemmikrooga pitsat. Kõigile isadele on Indrekul öelda, et leidke aega oma lastega koosolemiseks – nad kasvavad nii kiiresti.

Rita Puidet 

Tuleb inimesi idast ja läänest, põhjast ja lõunast, ja nad istuvad lauas Jumala riigis. (Lk 13:29)