Esileht » Arvamused » Arvamus »

Meetodi tarvilikkusest

23.02.2007 | | Rubriik: Arvamus

Teoloog Toomas Paul kirjutab oma Uue Testamendi tõlke eessõnas: «Piibel ei ole kerge lektüür. Aja ja kultuuri distants, rohke pildikeel ja sümbolite kasutamine teeb kirjutatu mõistmise õppinud teoloogilegi vahel probleemiks. Pealegi võib Piiblit lugeda ka enesele hukatuseks. «Nendes on mõndagi raskelt mõistetavat, mida õppimata ja jalgealuseta inimesed väänavad… hukatuseks iseendale» (2Pt 3:16). Seepärast hoiatatakse: «Seda taibake esmalt, et ükski prohvetiennustus pühakirjas ei ole omapäi seletatav» (2Pt 1:20).»

(2Pt 1:20).»

Jah, tõepoolest – paljudki väärastunud sektid on saanud alguse meelevaldsest piiblitõlgendusest. Et meelevaldsust vältida, on kirikus läbi aegade lähtutud põhimõttest, et pühakirja seletamine peab lähtuma kindlalt fikseeritud printsiipidest.

Need printsiibid on ajas muutunud, kuid tänapäeval tugineb Lääne-Euroopa suurte kirikute piiblitõlgendus nn ajaloolis-kriitilisele meetodile, mis lähtub eeldusest, et piiblitekst on tekkinud ja muutunud ajas ning seepärast tuleb teda ka mõista ja tõlgendada ajalooliste ja filoloogiliste meetodite abil, nagu seda on teksti-, allika- ja redaktsioonikriitika.

Üksnes sektandid, fundamentalistid ja evangelikaanid ei tunnista sellist piibliuurimist, sest see muutvat Piibli Jumala sõnast inimese sõnaks. Kirikud seda ei karda – nad on veendunud, et Piibel on Jumala sõna, st Tema eriline ilmutus omadele, kuid samas tunnistavad nad, et Jumala sõna on antud meile inimese sõna vahendusel, st läbi inimliku keele, maailmapildi ja mõttestruktuuride, mis on ajalooliselt tingitud. Ajaloolis-kriitilist piibliuurimist on juba pikka aega aktsepteerinud ka luterlik kirik.

Ka meie kiriku Usuteaduse Instituudis on läbi aegade õpetatud pühakirja ajaloolis-kriitilise meetodi järgi. Ometi on selle meetodi tundmine ja praktikas rakendamine meie vaimulike hulgas jäänud nõrgaks.

Et seda viga parandada, otsustasid meie teoloogid Randar Tasmuth ja Urmas Nõmmik kirjutada algupärase eestikeelse eksegeetikaõpiku, mis tutvustab ajaloolis-kriitilist meetodit ja annab näpunäiteid selle rakendamiseks praktikas.

Hiljaaegu ilmus nimetatud õpik trükist ning Usuteaduse Instituudi ruumes toimus ajalooline sündmus – tolle raamatu presentatsioon, mille viis läbi dr Toomas Paul koos raamatu autoritega.

Üks raamatu autoritest, mag Urmas Nõmmik, ütles raamatu tutvustuseks, et idee toda teost kirjutada sündis vihast. Alustades magistriõpinguid Marburgi ülikoolis professor Otto Kaiseri juures, sai talle selgeks, et kuigi ta on õppinud eksegeetikat, ei tea ta selle metoodikast kuigi palju. Et seda viga parandada, viis ta ennast kurssi eksegeetika metoodikaga ja otsustas siis kirjutada eksegeetikaõpiku, mis meil seni puudus.

Oma sõnavõtus ütles Usuteaduse Instituudi rektor professor dr Randar Tasmuth, et äsjailmunud eksegeetikaõpik jätkab Usuteaduse Instituudi seniseid akadeemilisi traditsioone – on ju Usuteaduse Instituudis läbi aegade pandud rõhku Piiblile kui kristluse baastekstile ning seepärast on ka varasemad instituudi õppejõud koostanud piibliainete õpikuid. Viimaste hulgast tuleks eriliselt esile tõsta professor Ago Viljari koostatud kreeka keele õpikut ning «Uue Testamendi teoloogiat».

Randar Tasmuthi ja Urmas Nõmmiku eksegeetikaõpiku vooruseks on tema lihtsus ja selgus – igast eksegeetilisest meetodist antakse siin lühike ja konkreetne ülevaade, millele on lisatud näiteid meetodi rakendamise kohta erinevatele piiblitekstidele. Üksnes meelevaldset «poeetilist» pühakirjaseletust pooldav inimene näeb meetodis midagi piiravat ja ahistavat.

Kainelt ja kriitiliselt mõtlevale inimesele annab ajaloolis-kriitiline meetod ette küll teatud raamid, mis on olulised meelevaldsuse vältimiseks, kuid samas annab meetodi valdamine ka vahendi iseseisvate eksegeetiliste otsuste tegemiseks.

Sel moel arendab eksegeetika iseseisvat ja kriitilist mõtlemist, mida me kirikuna ei peaks sektantide kombel põlgama ega pelgama, vaid hindama seda kui meile Jumala antud vahendit Tema ilmutuse adekvaatseks mõistmiseks.

Soovitan Randar Tasmuthi ja Urmas Nõmmiku eksegeetikaõpikut kõigile, kes tahavad mõista Raamatute Raamatut.

Jaan Lahe, Usuteaduse Instituudi Uue Testamendi teaduse lektor

Me ei heida oma anumisi Su palge ette mitte oma õiguse pärast, vaid Sinu suure halastuse pärast! (Tn 9:18)