Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Mees vere-, armastuse- ja lillesidemega

02.05.2018 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga

peapiiskop emeeritus Andres TaulIn memoriam Andres Taul

Pildid, mis tulevad silme ette peapiiskop emeeritus dr Andres Tauli meenutades, pärinevad minevikust, tema enda mälestustest: poiss Saksamaa põgenikelaagris kasti otsast kaaslastele jutlust ütlemas. Ja edukalt, sest lastesumm aina kasvas. Või koos õega kirikuuksel laululehti jagamas, tajudes, kui tähtsasse ülesandesse ta on kaasatud.
Legendaarse praosti Jaak Tauli pojana tuli Andresel taluda vintsutusi, mida sõda perele kaasa tõi: põgenemine kodumaalt, kus isa oli lugupeetud vaimulik ja õppejõud Tartu Ülikoolis; eelnevalt ema kaotus ja kalm, kuhu pääses taas alles nelja aastakümne pärast. Koolitee Saksamaal, Iirimaal, ja uuesti Saksamaal, toeks isa ja eesti kogukond Londonis.
Aeg, mis sundis vaatama kaugele üle koduaia, juhatas edasi akadeemilisse ilma ja samas tagasi koduse kutsumuse juurde. Teoloogiaõpingud Erlangeni ja Oxfordi ülikoolis päädisid õpetajaks pühitsemisega peapiiskop Kõpu poolt. Sellest sai otsekui teatepulga üleandmine, katkematu side eestlaste vaimulikul teenimisel, sest Andres oli viimane, keda Kõpp ametisse seadis.
Tööaastad Põhja-Inglismaal, New Yorgis, Toronto Vana-Andrese ja Peetri koguduses, peapiiskopi ja piiskopi ametis. Kokku 56 aastat, mil Andres on kogunud meie rahvast Jumala riiki, köitnud teda armastuse- ja veresidemega, põlvest põlve ulatuva rõõmusõnumiga. Tal on jätkunud naeratust kantslis ja kalmistul, auditooriumis ja kodukatuse all. Mõned õied tema elupärjast paistavad kirkalt silma.
Kiriku laulu- ja palveraamat! Laululäte, mis kõikjal maailmas tänagi eesti luterlasi ühendab, ilmunud 1991, vahetult enne iseseisvuse taastamist. 1989. aastast pärineval fotol suruvad Peetri kiriku altari ees pidulikult kätt Toronto lauluraamatukomitee esimees Andres Taul ja Tallinna lauluraamatukomisjoni sekretär Ivar-Jaak Salumäe, kinnitamaks koostööd. Andrese panust sellesse on võimatu ülehinnata.
Ülikooli usuteaduskond ja kogudus! Fort Wayne’is doktorikraadi omandanud Andres oli õige mees looma siin isa jälgedes järjepidevuse silda. Ta oli esimesi, kes pidas loenguid taasavatud usuteaduskonnas, kellest sai ülikooli kaplan ja ülikooli koguduse loomise initsiaator. Olin tunnistajaks, kui peapiiskop Taul eestikeelse ülikooli 90. aastapäeval tänutäheks audoktoriks promoveeriti.
Kirikuühtsuse taastamine! Meenub lauluraamatu-koosolek Stockholmis ajal, mil Välis-Eesti kirikus peapiiskoppi valiti. „Kui peaks valitama mind, taastame kohe kirikute ühtsuse!“ teatas Andres avalikult. Sellise julguse ja igatsuse oli ta kaasa saanud isalt, kes ka külma sõja päevil ei peljanud kohtuda kodumaa kirikujuhtidega. Läks siiski ligi paar aastakümmet – kuni järgmiste valimisteni –, et see unistus teostada.
„Näen ette üht ülemaailmset eesti kirikut, mis ulatuks Ameerikast ja Kanadast Austraaliasse,“ ütles Taul ühes intervjuus pärast peapiiskopiks pühitsemist. Pühitsemisvormeli puhul leidis ta, et nõustub olema peapiiskopiks kuni ühtsuse taastamiseni. See sai teoks 10. novembril 2010 nähtava ühtsuse lepingu allkirjastamisega Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus. „Nüüd on mul pea maha võetud!“ teatas peapiiskop rõõmsalt üle kiriku.
Mitte igaüks pole valmis loobuma oma isiklikust positsioonist ja tiitlist kiriku ja rahva ühtsuse nimel. Andres Taul just selliselt toimis. Sellesse vere-, armustuse- ja lillesidemesse on köidetud ka tema pere, alati toeks olnud abikaasa Eneri, lapsed Rein, Kairi ja Vaiki, kõik lähedased ja kaastöölised. Andrese elupärga jäävad kaunistama tänu ja tunnustused riigilt ja kirikult. Kinnitagu seda sidet ka sügav kaastunne EELK konsistooriumilt hea venna lahkumise pärast.
Auväärne karjane on jätnud meie kirikule vaimse testamendi, soovitades uue peapiiskopi valimiste eel kirikulehes ilmunud artiklis võtta lõhenenud maailmas juhtnööriks usuühtsus ja psalm 37. „Ära ärritu, ära lange stressi, ära kuluta ennast, vaid lihtsalt USU … Jeesus, hea karjane, käib meie eel.“ Tema juhatab meid ka läbi surmaoru!
EELK peapiiskopi ja konsistooriumi nimel
Andres Põder,
emeriitpeapiiskop

Andres Taul
Sündis 11. augustil 1936 Tartus. Pere põgenes 1944 Eestist
Paguluses omandas hariduse. Magistrikraad 1964 Oxfordi ülikoolist, doktorikraad 1996 Concordia luterlikust seminarist
Ordineeritud 1961. a, piiskopiordinatsioon 2007
Teeninud kogudusi Inglismaal, USAs ja Kanadas
2002 Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk
2009 Tartu Ülikooli audoktor
Kuulus Eesti Üliõpilaste Seltsi
Suri oma kodus Kanadas 24. aprillil 2018. aastal

Urmas Viilma, peapiiskop:
Iga inimene jätab oma eluteele jälgi. Need jäljed on erineva suuruse, sügavuse ja kujuga. Hea ametivenna Andrese eluteel on sügavad ja selged jäljed, mis näitavad, et nende omanik teadis, kuhu oli Kristust järgides teel. Temaga koos kõndisid inimesed, keda ta ise kutsus kaasa Kristust järgima või keda Andres ise oli saatnud ja toetanud nende eluteel. Vaimuliku ja hingekarjasena oli Andres Taul paljude jaoks teele saatjaks, raskustes ja ohtudes toetajaks ning õige suuna näitajaks.
Andres Taul oli pikki aastakümneid ustavalt tööl Issanda viinamäel ja meie armsas luteri kirikus ning kandis erineva kaaluga vastutust alates kogudusetööst ja lõpetades piiskopliku ülemkarjase ametiga üldkiriklikes ülesannetes.
Tänan Jumalat ustava hingekarjase eest, kelle Ta oma rahvaga koos eksiili oli juhatanud ja kes neile aastakümneid lohutust, kinnitust ja vaimutoitu jagas. Hoidku, varjaku ja lohutagu Looja Vaim Andrese abikaasat Enerit, lapsi, tütrepoeg Jaaku ja õe perekonda.
„Ole ustav surmani, ja ma annan sulle elupärja!“ (Ilm 2:10)

Tiit Salumäe, piiskop:
Peapiiskop Andres Tauliga lõppes üks ajajärk meie EELK ajaloos ja algas uus aeg. Hilisem peapiiskop Konrad Veem ütles 1956. a, et Eesti Kirik on kolmeharuline puu, mille üks osa on Siberis, üks osa okupeeritud Eestis ja üks osa vabas maailmas. Peapiiskop Andres Taul ja peapiiskop Andres Põder taastasid sada aastat tagasi kokkulepitu, et EELK on kirik, kuhu kuuluvad eesti kogudused kodumaal ja asundustes.
Dr Andres Taulil oli julgust, oskust ja armastust meie rahvast ühendada. Tõstan veel esile tema osa ühise lauluraamatu sündimisel. Meie viimane kohtumine siin maailmas oli tema ja ta abikaasa kodus 26. veebruaril, kui saime ühiselt olla Issanda laual ja palvetada. Nüüd ootan kohtumist igavikus. Andku Jumal oma sulasele rahuline puhkus ja rõõmus ärkamine.
Mart Salumäe, EELK Põhja-Ameerika praostkonna praost:
Andres Tauli silmapaistvaid teeneid Eesti kirikus on palju. Esiteks meie kiriku laulu- ja palveraamat. Tema eestvedamisel ühendati kodumaal ja paguluses tegutsenud komisjonid ühtseks meeskonnaks, mille töö tulemusena valmis KLPR 1991. a 1. advendiks.
Teiseks osalemine Tartu Ülikooli usuteaduskonna taasavamisel taasiseseisvunud Eestis. Kolmandaks saavutuseks peapiiskop Andres Tauli elutöös oli kodu- ja väliskiriku ühinemisprotsessi lõpuni viimine, mille tulemusena oleme eestlastest luterlastena kogu maailmas üks kirik ja üks osadus.
Jumal on lasknud tal näha oma elutöö head vilja. Kirik kasutab rõõmuga laulu- ja palveraamatut, Tartu Ülikooli usuteaduskond on üles kasvatanud mitu lendu teolooge ja vaimulikke ning kirikute ühinemine on häid vilju kandmas. Kunagi paguluses loodud kogudused, mis olid isoleeritud emakirikust, on praegu võrdselt kodumaal tegutsevate kogudustega esindatud meie kiriku kõrgeimas võimukandjas EELK kirikukogus.

Laas Leivat, Eesti Vabariigi aupeakonsul Kanadas:
E.E.L.K. emeriitpeapiiskopi dr Andres Tauli panus kauaaegse eesti luterlaste hingekarjasena väärib siirast tunnustust. Kuid siinjuures on oluline ka meeles pidada tema tulemuslikku tegevust teistes valdkondades. Andres oli üks nendest julgetest idee loojatest, kes asutas Eesti Sihtkapital Kanadas 1974. a ning ohverdas ennastsalgavalt selle organisatsiooni arendamisele, olles juhatuse liige üle 30 aasta.
Sihtkapital on kujunenud ülioluliseks tugisambaks meie ühiskonna vitaalsuse kestmisel võõrsil. Andrese abil on sihtkapital tegutsenud hoolitseva heategeva fondina, olles Kanada eestlaste ühiskonna keskne organisatsioon, mis on tõhusalt toetanud eestlaste noorsoo, hariduse, kultuuripärandi hoidmise alast tegevust, nende saavutuste kindlustamist ja edasiarendamist. Andres on ka tiivustanud aktiivsemat noorte osavõttu eestlaste tegevusest, saavutanud skautmasteri staatuse selles noortele pühendatud liikumises ning lahkelt avanud oma kirikut Lembitu lipkonna koduks.
E.E.L.K. peapiiskopina oli Andres Eestlaste Kesknõukogu Kanadas liige de jure. EKNi peamine ülesanne oli toetada ikestatud kodumaa eestlaste pürgimust taasiseseisvumisele ja vabadusele selgitustöö kaudu. Isamaalikud algatused olid Andresele alati südamelähedased. Andrese elurõõm, pühendumus ühiskonna heaolule ning vaimumaailma jagamine teistega on innustanud paljusid.
Puhka rahus, tubli eestlane.

Tarmo Kulmar, Tartu Ülikooli võrdleva usuteaduse professor:
1995. a septembris saabus kaheks aastaks Torontost Tartu Ülikooli usuteaduskonda praktilise usuteaduse õppejõuks rõõmsameelne härrasmees, kellest sai õige pea üliõpilaste lemmik. Pikaajalistel kogemustel põhinevaid teadmisi vürtsitas Andres Taul – tema see oligi – ikka mõne naljaga. Ja neid toonases usuteadlaste üliõpilasmajas Roosi tn 1 veedetud toredaid õhtuid ei suuda tagantjärele kokkugi lugeda. Saime ka teada, et just Andres Taul oli pidanud 1991. a taasavatud TÜ usuteaduskonna esimese loengu! Õpetaja Taulist sai õige pea rektori prof Peeter Tulviste pakkumisel ka Tartu Ülikooli kaplan, kes algatas ka EELK Ülikooli-Jaani koguduse ja oli selle esimene pastor.
1998. aastal kutsus ta mind esimest korda Torontosse eestlaskonnale usundiloost loenguid pidama ja sealsesse Peetri kirikusse praktikandina kaasa teenima. Kokku sai selliseid paarinädalasi sessioone kuni 2009. aastani kümme korda peetud. Nii saime päris headeks sõpradeks. Andrese heatahtlik ja alati abivalmis toetus ülikooli usuteaduskonnale päädis otse loomulikult meie poolt tema audoktoriks esitamise ja ülikooli nõukogus üksmeelse äravalimisega. Emeriitpeapiiskop dr Andres Tauli pikk ja viljakas elu on eredaks Kristuse koguduse teenimise näiteks.

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)